Meenutus ja mõtisklus Eesti kagupiirist Venemaaga

Vaadates Eesti ja Vene piirikaarte Eesti Riigi Teatajas, tundub see müstiliselt arusaamatu. 

Praegune piir on väga käänuline ja ilmselt järgis suures osas stalinlikku piiri, mille mahamärkijad olid ligi 75 aastat tagasi ilmselt mitte asjatundjad või kes üldse selle piiri välja mõtles? 

Ühest küljest on piiri käänulisus looduslik, jälgides kohalikku jõevõrku, teisest küljest jääb käänulisus arusaamatuks. Näiteks Grabilovost põhja poole Hõbeoja ja Meložva jõe vaheline piir kulgeb Grabilovo soo- ja metsamassiivi asustamata ala servas, tehes väga imelikke käänakuid. 

Siin aga torkab eriliselt silma piiri tobedus Värska lahes Pihkva järves. Tehes käänaku peaaegu inimtühja Kolpino saare ümber siirdub piir kagusse Kulje soosse, keerates seal sinka-vinka põhja poole ja sööstes siis käänakuga Kulje jõge mööda kääruga lõunasse, eemaldudes Kulje jõest läände ja liikudes kaarega ja nurkapidi jõe laiendusse Määsovitsa järvega ning siis Kuuliska oja kaudu lõunasse. 

Piiri mahamärkimisest nähtub, et ratsionaalsust selles küll pole kui mõelda piirivalvuritele ja piiritöödele. Miks peab see piir olema nii käänuline, samas ega elanikkonnal siin suurt tulevikku pole.

Pildil: Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise riigipiiri kaguosa on täis mõistmatuid sopistusi.


an imageMemorandum 14: Eesti venekeelsed elanikud on separatismi vastu

Mitte-eesti päritolu ühiskonna-tegelastest ja kodanikuaktivistidest koosnev algatusrühm tegi Memorandum 14 nimelise avalduse, mis toetab Eesti suveräänsust ning mõistab hukka kolmandate riikide sekkumist Eesti siseasjadesse. 

“Kogu vastutusega tahame öelda, et meie sooviks on lahendada kõiki Eesti ühiskonna probleeme koos Eesti Vabariigi seadusliku võimu esindajatega. Me ei vaja kaitset väljapoolt, me peame lubamatuks kolmandate riikide sekkumist Eesti sisepoliitikasse,” seisab Memorandum 14-s. 

Memorandum 14 algatajad ei toeta separatistlikke meeleolusid ja avaldusi, mida tehakse Eesti venekeelse kogukonna nimel. Algatusrühma sõnul, lõviosa kohalikkest venelastest tahab elada vabas ja demokraatlikus Eestis ning “kaitset” mujalt ei vaja siin keegi.


an imageEesti kokad õppisid Rootsis

15. ja 16. aprillil olid Tartu kokad kogemusi saamas restoranides AG Restaurang & Bar (Stockholm) ja Hambergs Fisk (Uppsala). 

Siim Espenberg, Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakonna peaspetsialist, rääkis, et Tallinna Linnavalitsus on juba mitmeid aastaid teinud koostööd Põhjamaade Ministrite Nõukoguga. Tartu Linnavalitsus on kirjutanud iga aasta projekti, mille tulemusena on olnud võimalik tasuda kokkade reisikulud erinevatesse Põhjamaa riikidesse. Sel aastal oli võimalik Tartu kokad tuua stažeerima ja kohaliku toidukultuuriga tutvuma Rootsi. 

Aivar Hanson, kes tegeleb Eestis iga aasta 50 parima kohaliku restorani välja valimisega, mainis, et algselt hakati Rootsist otsima sobivaid restorane Uppsalast, kuna Uppsala puhul on tegemist Tartu Ülikooli sõpruslinnaga. Uppsalast õnnestus leida hea kalarestoran. 

Kuna sooviti rootslastele tutvustada ka Eestimaist lihatoodangut, siis jätkati otsinguid ning jõuti AG restoranini, mis on olnud kolm aastat järjest parim liharestoran Rootsis. Õnneks oli ka AG restoran huvitatud eestlaste pakkumisest ning nii jõudsidki viis Tartu tippkokka Stockholmi ja viis Uppsalasse. 

Katrin Noorkõiv, OÜ Nordic Beef juhatuse liige, avaldas head meelt, et nende Liivimaa lihaveis Stockholmi jõudis, sest Eestis kasvatataval lihaveisel on pool geneetikast pärit Lõuna-Rootsist.

Pildil: Aivar Hanson, Katrin Noorkõiv ja Siim Espenberg. (Foto: Kati Aednurm)


an image

Ülejärgmine sajand pärast Nansenit

Veebruari algul Eesti Meremuuseumis avatud näitusel esitleti kaunist jääsinist raamatut. Päevakangelane Timo Palo oli päevikumärkmeist ja fotodest koostanud raamatu “Jäine teekond. Omal jõul põhjapooluselt maismaale”. Näitusel “Jäine väljakutse” on kaardid, fotod ja retkel kasutatud varustus. 

Mitu põlvkonda tagasi 19. sajandi lõpul koerakelkude ja süstadega põhjapoolusele pürginud Fridtjof Nanseni ja ta kaaslase Hjalmar Johanseni retk oli innustanud eesti 21. sajandi teadurit koos norralasest kaaslase Audun Tholfseniga sama teekonda ette võtma. 

Et taganemisteed poleks, võetigi suund “tagasi” – lennukiga Vene uurimisekspeditsiooni põhjanaba triivjaama jõudnult hakati suuskadel “kodu poole”, s.t. Teravmägedele tulema. 

Kuigi Nansenist paremini varustatud, läbisid praegused rändurid teekonna täiesti omal jõul, vedades järel varustusega koormatud süsta. Hirmutav mõeldagi, et lähima, Teravmägede päästekopteri maksimaalse lennukauguseni jõudsid aprillis teele asunud rändurid alles juuni algul pärast enam kui 600 km läbimist. 

Võib arvata, et Timo Palo raamat innustab järgmisi põlvkondi enamat teada saama ja kogema. Hea kirjutamis-, jutustamis- ja pildistamisoskusega autor on parasjagu keskendunud oma doktoritöö lõpetamisele Tartu Ülikoolis. 

Ent nüüd on teada, et niisugune retk on võimalik. See on võetud ka sügisel ilmuvasse 2014. a. Guinnessi rekordite raamatusse. 

Pildil: Raamatuesitlusel õues Paksu Margareeta välistrepi all ei takistanud kraad-paar külma polaarrändurit avahõlmu esinemast. (Foto: Madli Vitismann)


an imageLaulvad vanaemad

Tallinnas asuva VENÜ (Vanurite Eneseabi ja Nõustamise Ühing) juures alustas üheksa aasta eest tegevust naiskoor “Vanaemad”. 

Olgu kohe öeldud, et see pole koor, mis alustas laulmist vanaemade eas. Esimesed lauljakogemused saadi omaaegse Tallinna Polütehnilise Instituudi akadeemilises naiskooris, mille järel moodustati TPI, tänase Tallinna Tehnikaülikooli vilistlasnaiskoor, ja siis, kui kooris tekkis selline seis, kus suur osa lauljaist olid ületanud põhikirjas ettenähtud vanuse ülempiiri ja loobusid kooritööst, tekkis jälle küsimus – mis edasi? 

“Vanaemade” koor on osalenud kõigil naiskooride laulupäevadel ja suurel laulupeol, laulnud Eestimaa erinevates nurkades – Setumaalt Hiiumaani, Tallinna kontserdisaalides ja kirikutes, Peterburis, Leedus, Lätis, korduvalt Soomes ja ka Saksamaal. 

Sellel kevadel on kooril plaanis reis Göteborgi, enne laulupidu, sooviga tuua kaasmaalastele koju kätte killukese tulevasest laulupeost. Rootsi reisil juhatab koori ka dirigent Reet Ratassepp, kaastegevad on solist Leonhard Kelle ja ansambel “Nostalgia”.

Pildil: Eelmisel aastal memme-taadi päevadel. (Foto: erakogu)









Värskes Eesti Päevalehes:

Lk 2: •Juhtkiri: Kas eestlased kasvatavad lapsi kuidagi teisiti? •NATO hävitajad tulevad Ämarisse, •Memorandum 14: Eesti venekeelsed elanikud on separatismi vastu, •Taasiseseisvunud Eesti sai esimese rongisõitjast inimohvri 

Lk 3: •Miks Vene vägi tammub Ukraina piiril? •Meenutus ja mõtisklus Eesti kagupiirist Venemaaga 

Lk 4: •Eesti eesmärgist, •Nordbyggi mess andis Eesti puitmajatootjatele lootust Rootsi turuosa kasvatada, •Anname Au ehk sinilillega toetad Eesti veterane! 

Lk 5: • Eesti kokad õppisid Rootsis, • Stockholmi Eesti Kooli majad on nüüd tähistatud, •Rahvuskaaslaste programmi stipendiumid 

Lk 6: •Kuulutus, •AB Göteborgi Eesti Maja 50 aastat, •Tourette´i sündroomi ja ADHD ravi 

Lk 7: •Raamatuklubi Lõuna Rootsis – huvitav ja õnnestunud projekt, •Pidulik eesti keele kursuse lõpetamine Vårgårdas, •Laulvad vanaemad, •Eesti Gaiderite Kogu Rootsis pidas 15. märtsil oma peakoosoleku 

Lk 8: •Suussulav personaalne tervitus – miks mitte? •Võrtsjärve asustati ligi kolmveerand tonni angerjamaime 

Lk 9: •Kristjanile meeldivad kiired pöörded, •“EÜE jälg” – pildikesi üliõpilasnoorsoo elust 

Lk 10: •Küllo Arjakase intervjuu raamatu “EÜE jälg” autori Tiit Pruuliga, •Ülejärgmine sajand pärast Nansenit 

Lk 11: •Eesti Päevalehe raamatukogu soovitab 

Lk 12: •Kasemahl passib jäätisesse ja mujalegi toidu sisse, •Keila pruulikoja õlu jõuab poodidesse, •Viido pajatab: Töökas nagu kobras, •Kalamaja valiti 20 maailma kõige hipsterlikuma naabruskonna hulka 

Lk 13: •Jaan Jalgratta jutud: Tagantjärele targad, •Olümpiakomitee president kohtu ees, •Sport: Jaan Taltsi kannatus katkes, •Malenurk 

Lk 14: •Kohalik elu, •Munadepüha tähistamine Eesti Koolis 

Lk 15: •Kiriklikke teateid, •Leinateated, •Surmakuulutused, •Õnnitleme! •Kuulutused 

Lk 16: •Paarsõnad, •Naljanurk, •Kuulutus, •Eesti kunstnikud osalevad ühisnäitusel Stockholmis galeriis Tersaeus, •Estniska Dagbladet idag, •Eesti Päevalehe tellijate soodustus “Viru” hotellis Tallinnas, •Telli Eesti Päevaleht koos Tallinki sõidusoodustustega! !










Liitu meiega Facebookis