Marina Kaljurand on Eesti kodakondne

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsioon palus siseministeeriumilt arhiiviandmeid presidendiks kandideeriva Marina Kaljuranna Eesti kodakondsuse saamise kohta. Samasuguse pöördumise tegi ministeeriumile ka Kaljurand ise, et ükskord ja lõplikult võtta päevakorrast maha tema kodakondsuse küsimus. 

Ministeerium kinnitas, et Kaljurand on sünnijärgne Eesti kodanik. 1922. aastal jõustunud kodakondsusseaduse järgi peeti Eesti kodanikeks ka Tartu rahulepinguga liidetud territooriumidel elanud isikud. Kaljuranna vanavanemad Aleksander ja Aleksandra Rajevski elasid Narova (Narva) vallas Komarovka külas, mis on Eesti territoorium alates Tartu rahust ehk 1920. aastast. Vanaisa Aleksander Rajevski kodakondsus on tuvastatav arhiividokumentidega, nagu laste sünniaktid, abieluakt jms. 

Eeltoodust lähtudes saab siseministeerium kinnitada, et Kaljuranna vanavanemad olid Eesti kodanikud. Sellest lähtuvalt on ka 1925. aastal sündinud Kaljuranna ema Veera Rajevskaja sünnijärgne Eesti kodanik, nagu tema tütar Marina Kaljurandki. 

14. septembril Pärnus valijamehi ning omavalitsusjuhte õhtusöögiga võõrustanud EKRE esimees Mart Helme väljendas rahulolu, et küsitavusi tekitanud kodakondsuse probleem on saanud selge lahenduse. 

Pildil: Marina Kaljurand (Foto: Vabariigi Valitsus)


EASi leping Euroopa Kosmose agentuuriga muudab satelliitfotod tasuta kättesaadavaks

13. augustil allkirjastati Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) peakorteris Pariisis EASi ja ESA vaheline leping, mille alusel hakkab Eesti saama Euroopa Liidu Maa kaugseire programmi Copernicus satelliitidelt pärinevaid satelliitfotosid. Fotod jõuavad Maa-ameti vahendusel kõigi soovijateni tasuta. 

Copernicus programmi raames orbiidile viidud satelliidid Sentinel 1...6 lendavad üle Eesti vähemalt kaks korda nädalas, mis avab võimaluse maapeal toimuvate muutuste avastamiseks praktiliselt reaalajas. Sentinel satelliitidel rakendatud tehnoloogia suudab Maa peal toimuvast teha fotosid ka läbi pilvede. 

Ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles, et koostöö tulemusena saab riik tagada oma asutustele ja inimestele ligipääsu satelliitandmetele, mis annavad võimalused jälgida Eestis toimuvat ja näiteks loodusõnnetustele kiiremini reageerida. “Me saame oluliselt kiirema ja parema info uputuste, metsatulekahjude, tormikahjude ja muu taolise kohta,” loetles Oviir. 

Minister selgitas, et uusi võimalusi tekib ka IT-ettevõtetele, kes saavad arendada uusi rakendusi, millega eelnimetatud loodusõnnetusi avastada ja nii globaalsele hüvangule kaasa aidata. “Satelliitfotod on Euroopa Liidu liikmesriikide kasutajatele tasuta, kuid nende töötlus ja analüüs vajaliku info kättesaamiseks tuleb kasutajal endal teha. See aga avabki uusi võimalusi Eesti IKT sektori firmadele. Oluline on siin ka riigi kui targa tellija roll,“ lausus ESA juures Eesti delegatsiooni rolli täitva EASi Eesti Kosmosebüroo juht Madis Võõras. 

Pildil: Eesti Kosmosebüroo juht Madis Võõras ja Euroopa Kosmoseagentuuri Maa uurimise programmide direktor Josef Aschbacher. (Foto: ESA)

 

ABB panustab päikeseenergia turu kahekordistumisse

ABB kahekordistas invertrite tehase mahtu, investeerides hoonesse ja seadmetesse kaks miljonit eurot. 

ABB tehas avas 9. augustil laienduse, mis võib lisada kuni 80 uut töökohta. Avamisel osalesid ABB partnerettevõtete ja kohaliku võimu esindajad, aga mitte ühtki ministrit. “Imestan ise ka,” muigas ABB Balti juht Bo Henriksson ja lisas siis, et investeering ei ole ABB mõistes muljet avaldav, sest firma investeerib igal aastal Eestisse 4–5 miljonit eurot. 

Tehase uues laienduses toodetakse päikeseenergia invertreid, peamiselt rasketele kliimaoludele vastupidavat mudelit PVS980. Tootearendus, tootmiskontseptsioon, kvaliteedi- ja projektijuhtimine tehakse samuti Jüris ABB linnakus. 

“Suurte päikeseenergeetikarajatiste arv kahekordistub mõne aastaga, turg kasvab. Peame sammu pidama,” ütles ABB energiamuundurite divisjoni asepresident Jukka Nurmi. “Oleme Eesti tootmise kvaliteediga väga rahul, ka paindlikkus on suur,” lisas ta. Divisjoni juhi Robert Itschneri sõnul oli laiendamisotsust lihtne teha. “ABB müügiosakond Soomes ning tootmine ja arendus Eestis on turu tugevaim kombinatsioon, võidukas tiim,” märkis ta. “Meie ettekujutus on, et tahame kasvavat osa sellest kasvavast turust.” 

ABB mullune käive küündis Eestis 155 miljoni euroni ja suurenes aastaga 3%, kasum aga vähenes mulluselt kuuelt miljonilt ühe miljoni euroni. Ettevõttes oli aasta lõpu seisuga 1038 töötajat. 

Pildil: ABB Balti regiooni juht Bo Henriksson näitab ABB Jüri tehase toodangut, päikeseelektrijaama invertrikappi. (Foto: Karin Kaljuläte)


an imageEsimene sinimustvalge lipp jõudis alaliselt Eesti Rahva Muuseumi

15. septembril jõudis Eesti Rahva Muuseumisse alalisele asukohale esimene ja ajalooline Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp, mis pühitseti Otepääl 4. juunil 1884. aastal. 

Lipp on pärast peidukohast välja võtmist ning restaureerimist 1990. aastate alguses paiknenud Eesti Rahva Muuseumi (ERM) Veski tänava hoidlas ja on avalikkuse ees käinud vaid mõne korra. 

Nüüd muutub lipp ERM-i uuel püsinäitusel alaliselt vaadatavaks. 

Pildil: EÜS-i lipuna esimese sinimustvalge lipu 1884. aastal õmmelnud naised. (Foto: Scanpix)


an imageVäliseesti laste uus õppeaasta Üleilmakoolis on alanud

15. septembril alustas neljandat õppeaastat välismaal elavatele Eesti lastele mõeldud Üleilmakool, kus õpib 158 õpilast 20 riigist. E-koolis on 5.–9. klassi õpilastel võimalik õppida eesti keelt ja kirjandust, Eesti ajalugu, Eesti geograafiat ja matemaatikat kokku 12 erineval kursusel. 

Õpilased on pärit Soomest, Saksamaalt, Šveitsist, Norrast, Venemaalt, Taanist, Belgiast, Rootsist, Kanadast, Lätist, Prantsusmaalt, Ukrainast, USAst, Marokost, Hiinast, Kreekast, Valgevenest, Austriast, Gruusiast ja Tšehhist. 

Kõige rohkem soovitakse õppida eesti keelt ja kirjandust. Mõned noored on end registreerinud mitmele kursusele, eriti just 9. klassi õpilased, kes plaanivad gümnaasiumihariduse omandada Eestis. 

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märkis, et kursused on väga vajalikud väljaspool Eestit elavate laste eesti keele oskuse säilitamiseks, samuti on need toeks Eestisse tagasipöördumisel. “Hea emakeeleoskus annab välismaal üles kasvavale lapsele lisavõimalusi, toetades mingil eluetapil Eestisse tagasipöördumist või siis aidates tal välismaal elades oma tööelu Eestiga siduda,” ütles Kärtner. 

Õppetöö Üleilmakoolis toimub Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) moodle’i keskkonnas ning tänavu pakutakse õpilastele lisaks ka Skype’i tundide võimalust. Õpetajad on Helja Kirber, Piret Rannast, Riina Voltri, Sirje Sild ja Kaari Rodima. 

Üleilmakooli eeskujuks on Soomes tegutsev e-põhikool. Üleilmakooli tegevust korraldab Eestikeelse Hariduse Selts ning toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi kaudu.

  • Get free stats from GoStats.

Värskes
Eesti Päevalehes:

Lk 1: • Stockholmi Eesti Lasteaia sünnipäev, • Esimeses valimisvoorus presidendita 

Lk 2: •Juhtkiri: Lipud ja sillad, •Esimeses voorus presidendita (järg), •Marina Kaljurand on Eesti kodakondne, •Vene kodanike valimisaktiivsus Eestis jäi madalaks 

Lk 3: •Dagens Nyheter: Luureandmete järgi on suurenenud Venemaa sõjaline oht Rootsile, mistõttu jäeti ka väed Gotlandile, •Saksamaa ja Balti riikide välisministrite kohtumine keskendus Euroopa Liidule ja julgeolekule? •Venemaa loob FSB põhjal riikliku julgeoleku ministeeriumi, •President Ilves: Eesti ohvitserid ja allohvitserid on maailma parimate seas, meie ajateenijad aga tugeva õppimissooviga noored 

Lk 4: •Mihhail Hodorkovski alustas oma kandidaadi otsimist Venemaa 2018. aasta presidendivalimisteks, •Ameerika valijad ei ole kummagi presidendikandidaadiga rahul, •President Ilves: Eesti abifookuses on pagulaste lastele hariduse andmine 

Lk 5: •Presidendi valimise protseduur, •Ansip: Erakonnad peaksid jätma oma valijameestele otsuse tegemise vabaks, •Valitsus leppis kokku eripensionide reformis, •Presidendi rollist Eestis 

Lk 6: •ABB panustab päikeseenergia turu kahekordistumisse, •Balti ühisfirmas RB Rail AS hakkab töötama 27 inimest, •EASi leping Euroopa Kosmose agentuuriga muudab satelliitfotod tasuta kättesaadavaks 

Lk 7: •Mis seis on Eestis internetiga? •Pöide kirikus katsetati nanotehnoloogiat 

Lk 8: •Ilmus soomekeelse eesti kirjanduse antoloogia II osa, •Esimene sinimustvalge lipp jõudis alaliselt Eesti Rahva Muuseumi, •Tuntud Vene kriitik seab filmi “1944” eeskujuks, •Leedu esitab Oscari filmiauhinnale koos Eesti ja Lätiga tehtud filmi, •Maarja Kangro Göteborgi raamatumessil 

Lk 9: •Ullo Toomi nimelise rahvatantsustipendiumi sai tantsujuht Kadri Tiis, •Eesti teatrite uus rekord, •“Nartsiss, meesteõgija” ehk eestlanna “Donna Juanna”, •Draamateatri hooaja avasid näitlejate hõrgud road 

Lk 10 ja 11: •Tahan olla sillaks Eesti ja Rootsi vahel. Intervjuu jazzmuusik Rickard Malmsteniga, •Maarja Vaino: Eesti kool ja eesti keel, •Väliseesti laste uus õppeaasta Üleilmakoolis on alanud, •Detsembrikuust on Baltic Queen tagasi Tallinna-Stockholmi liinil 

Lk 12: •Laevaga Tallinnast Visbysse, •Lõikusfestival Gotlandil: õpitoad hapendamisest ja marineerimisest, •Mõtisklusi Rootsi elust: Macchiarini skandaal Karolinska Instituudis 

Lk 13: •Jaan Jalgratta jutud: Liberaalne populist, •Eesti dirigent juhatas Riksdagi avapäeva kontserti, •Sport: Rootsi aeg Eesti vutikoondises sai ümber, •Malenurk 

Lk 14: •Kohalik elu, •Leinateade, •Kiriklikke teateid, •Kuulutus, •Parandus 

Lk 15: •Kuulutused, •Eesti Ühisabi Rootsis kunstilaat läks üle ootuste hästi! 

Lk 16: •Paarsõnad, •Nalja kah! •Kuulutused, •Millest mõtleb süda, sellest laulab suu!, •Estniska Dagbladet idag








Liitu meiega Facebookis