20 aastat okupatsiooniväe lahkumisest

Vene relvajõudude viimased üksused lahkusid Eestist 31. augustil 1994 (viimasena Balti riikidest). Kohale jäi Paldiski tuumareaktori paarsada demonteerijat, kes lahkusid 1995. aasta oktoobris. 

Vägede lahkumisele eelnenud läbirääkimised Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni esindajate vahel olid pingelised. Lõpuks sõlmitud lepingu järgi jäi Eestisse 18 000 endise Nõukogude armee sõjaväepensionäri ja nende pereliiget. 

Nõukogude armee keskkonnakahjude hindamiseks ja likvideerimiseks moodustati 1992. aastal komisjon. Komisjoni raportist selgub, et 1991. aasta seisuga oli Eestis Nõukogude sõjaväe kasutuses ligi 1565 militaarobjekti kogupindalaga 871 ruutkilomeetrit, mis oli ligi kaks protsenti Eesti Vabariigi territooriumist (sh. viis lennuvälja, üle 50 raketibaasi, polügoonid, suurim neist Alutaguse – 331 ruutkilomeetrit) jm. Mahajäänud saasteainete koguseks hinnati üle 1,5 miljoni tonni. 

Pildil: Vene vägede lahkumine Eestist. (Foto: Marko Mumm/EPL arhiiv)


an imageMeeldiv juubelipidu Stockholmi Eesti Majas

19. augustil tähistas Stockholmi Eesti Maja oma 60-aastast juubelit. Kohale oli tulnud üle 100 inimese, mis näitab, et Eesti Maja peetakse endiselt tähtsaks kokkusaamise kohaks ning huvi koos käia avalikel üritustel on jätkuvalt suur. 

Ürituse avas Matti Anniko, Eesti Maja juhatuse esimees, kes kinnitas, et endiselt vaadatakse lootusrikkalt tulevikku. 

Eesti Vabariigi kultuuriminister Urve Tiidus leidis lisaks sarnasusele Eesti Maja ja enda vanusega, et Eesti Maja on peetud läbi aegade kõikide siin Rootsis elavate eestlaste koduks ja tegemist on oma missiooni omava majaga. 

Gunnar Hökmark kinnitas samuti, et Eesti Maja on olnud kohaks, kus eesti kultuuri elus hoitakse ning samuti on see paik, kus tegutseti Eesti vabaduse taastamise nimel. 

Pikka iga Eesti Majale edaspidiseks soovisid paljud külalised. 

Pildil: Ilusat muusikaelamust pakkusid Liisi Koikson ja Christian Harrysson.


an image

Terve vaim = terve rahvas

Selle vaimutervisliku pealkirja all tuli tänavu augustis 47. korda kokku Kotkajärve Metsaülikool Kanadas, Muskokas, kaunil metsa- ja kaljumaastikul, mis meenutab Eesti metsi ja Soome kaljurandasid. 

Enam kui sada eestlast üle ilma, peamiselt Kanadast, USAst ja Eestist, aga ka Prantsusmaalt ja Uus-Meremaalt arutasid nädal aega Eesti elu küsimusi, kuulasid mitmekesiseid loenguid, osalesid huviringides, laulsid, õppisid rahvatantse, kanuutasid, ujusid ja saunatasid. 

Milles seisneb Kotkajärve fenomen, mis on toonud üleilmselt eestlasi kokku juba ligi pool sajandit? Eks ikka armastus Eesti vastu, soov suhelda emakeeles ja saada teada, mis on uut eesti kultuuris ja poliitikas. Aga ka mure ning südamevalu Eesti julgeoleku ja eestlaste sotsiaalse toimetuleku pärast, soov aidata kaasa ja teha midagi ära selleks, et Eesti rahvas oleks tervem ja Eesti riik tugevam. 

Pildil: Eesti – rõõm, armastus, mure ja südamevalu. (Foto: Higgledygarden)


an image

Žirinovski lubas poole Poola ja Balti riikide kadumist

Vene riigiduuma asespiiker ja Vene Liberaaldemokraatliku Partei esimees Vladimir Žirinovski ütles telekanalile Rossija 24, et Venemaa ja Lääne sõjalise konflikti korral Ukraina pärast “pühitakse” Poola lääneosa ja Balti riigid maakaardilt. 

Žirinovski väljendas veendumust, et Vene president Vladimir Putin on juba langetanud otsuse Kolmanda maailmasõja asjus ja rõhutas, et need “väikesed kääbusriigid” peaksid oma positsiooni üle vaatama. Poola välisminister Radoslaw Sikorski teatas, et Poola välisministeerium kutsus Vene suursaadiku Aleksandr Aleksejevi Žirinovski skandaalsete avalduste tõttu selgitusi jagama. Sikorski rääkis telekanalile Polsat News, et Žirinovski ei ole duuma lihtliige, vaid selle alamkoja esimehe asetäitja, kuigi kuulub vormiliselt opositsiooni ridadesse.

Pildil: Vladimir Žirinovski.


an imageMõni sõna Mulgimaast ja mulkidest

REL Stockholmi osakonnal on kujunenud kauniks traditsiooniks igal aastal augusti lõpus tähistada Eesti taasiseseisvumist maakonna päevaga. 

Sel aastal, laupäeval, 30. augustil, on Stockholmi Eesti Majja külla kutsutud Mulgimaa ja mulgid. 

Praegusel ajal hoiavad mulgid, keskusega Karksis, oma vanu traditsioone, keelt ja kultuuri alles, elustavad huvi omapära vastu ja tunnevad – nagu alati – selle üle uhkust. 

Kõige sellega on meil võimalus tutvuda 30. augustil. Külalised toovad kaasa näituse “Mulgi hing ja vaim”, esitavad oma rahvariideid, tantsivad, löövad pilli ning varustavad müügilaudu nii eesti leiva kui ka mulgi omapäraste toitude ja hõrgutistega. 

Meie Mulgimaa päev kestab 12.00-16.00.