Seekord 20 lehekülge!


Eesti “Min Stora Dag” eestvedaja Marianne Bruhn pälvis presidendilt suure tunnustuse

7. detsembril tunnustas president Toomas Hendrik Ilves Eestis vabatahtlikke, kes on olnud lõppeval aastal silmapaistvaimad panustajad Eesti ühiskonda. 

Tunnustuse pälvisid kuus vabatahtlike eestvedajat, kelle seas oli ka heategevusorganisatsiooni “Minu Unistuste Päev”, Rootsis tuntud kui “Min Stora Dag”, hing ja eestvedaja Marianne Bruhn. 

President Ilves ütles vabatahtlike tunnustamisel, et vabatahtlik tegevus aitab hoida ühiskonda avatuna ja tervena. 

“Märka vabatahtlikku” tunnustamist tehakse teistkordselt. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata.

Pildil: Marianne Bruhn koos Toomas Hendrik Ilvesega vabatahtlike tunnustamisüritusel Türi Kultuurikeskuses. (Foto: Dmitri Kotjuh/Vabariigi Presidendi Kantselei)


an imageTeistmoodi jõulupuu tegi Rakvere tuntuks

Rakvere puidujääkidest jõulupuu rahvusvaheline tähelend algas pärast Hiina uudisteagentuuri Xinhua avaldatud Narva fotograafi Sergei Stepanovi pilti ja uudisnuppu. 

Xinhua kaudu levis uudis teistesse Hiina väljaannetesse ja isegi Sri Lanka nädalalõpulehte The Sunday Leader. 

USA üks mõjukamaid uudisteportaale The Huffington Post valis Rakvere jõulupuu maailma 14 erilisema sekka. Rakvere jõulupuust kirjutas Londonis tegutsev portaal estonianworld. com. 

Rakvere jõulupuu jõudis mitmesse Eesti maakonnalehte ja uudisteportaalidesse ning huvi on tundnud Soomest Helsingin Sanomat ja Lapuan Sanomat. 

Pildil: Rakvere puidujääkidest jõulukuusk. (Foto: Marianne Loorents/Virumaa Teataja)


an imageKohtusid Boråsi ümbruse eesti keele klubid

Lähenevate jõulupühade meeleolus kohtusid Vårgårda ja Boråsi eesti keele klubid seekord Vårgårdas. 

Hapukapsas, kõrvitsasalat, sült, rosolje, pasteet, kodus suitsutatud liha ja muidugi ehtsad verivorstid, ühed ise tehtud ja teised Eestist toodud, tekitasid tõelise pühadetunde. 

Õhtu algas eestikeelse enesetuvustamisega. Kuigi keeleoskus oli algajatest emakeele tasemeni, saadi sellega hästi hakkama. Natuke laulu, mõistatuste lahendamist ja viktoriiniküsimustele vastuste otsimist ja oligi mitu tundi läinud. 

Uuel aastal kohtutakse taas nii Boråsis kui Vårgårdas ning kuuldavasti käivad eestlased koos ka Alingsåsis. Oodatud on kõik, kes tahavad oma keeleoskust säilitada, parandada või hoopis algusest alustada. 

Kooliealistel on aga võimalus keelt õppida kodukeele tundides. Boråsis on emakeeleõpetajaks Marge Sundström. 

Pildil: Meeldiv pühade eelne keelehuviliste koosviibimine Vårgårdas. (Foto: Aili Salve)


an image

Šampanjatootja viinatehase vastu

Moe viina tootja Moe peenviinatehas Virumaal on sattunud absurdsesse vaidlusse Prantsuse kuulsa šampanjatootja LVMHga, mis vaidlustas sarnasuse tõttu viina nime. 

Moe peenviinatehase ja Rakvere piiritusetehase juht Sven Ivanov ütles, et Moe viin on registreeritud juba ammu. Kui läks kaubamärgi “Moe 1886” registreerimiseks, et seda mujale Euroopasse viia, tuli viimasel hetkel Moët & Chandon ja teatas, et vaidlevad nimele vastu. 

Prantslastel on aega kuni detsembri keskeni kas maha rahuneda või tuleb nime pärast minna kohtusse. 

Moe tehas kuulub firmale Estonian Spirit, mis on nii Rakveres kui Moel tegutsenud viis aastat. Moe toodangut viiakse Saksamaale, Ühendkuningriiki, Prantsusmaale ja peagi Belgiasse. 

Kohanime kasutamise vaidlustamine jätab prantslastest totra mulje. Näiteks Jaapanis Nagano prefektuuris on umbes saja tuhande elanikuga Saku linn. Ent jaapanlastes tekitab pigem elevust, et Tallinna külje all on Saku, kus asuvas õlletehases pruulitakse Saku Originaali.


an imageEesti elamisloast teatamata jätnud Leningradi oblasti elanik sattus kriminaaluurimise alla

Venemaa uurimiskomitee algatas esmakordselt kriminaalmenetluse Leningradi oblastis elava 51-aastase mehe kohta, kuna ta ei teatanud, et tal on ka kehtiv Eesti elamisluba. 

Väidetavalt sai 51-aastane mees Venemaa kodanikuna Eesti elamisloa ning omandas kodakondsuseta isiku staatuse, mis võimaldab Eestis alaliselt viibida. 

Kui mees saabus aga 2014. aastal Venemaale, siis jättis ta paraku sealse föderaalse migratsiooniteenistuse kohalikule osakonnale esitamata kirjaliku tõendi Eesti elamisloa kohta. 

Mees peeti migratsiooniteenistuse Peterburi valitsuse töötajate poolt kinni siis, kui ta püüdis Ivangorodi kaudu Venemaalt välja sõita. 

Tänavu 4. augustil jõustus seadus, mis kohustab venemaalasi informeerima võime topeltkodakondsusest. Seaduse rikkumisel saab isikule määrata kriminaalkaristusena kuni 200 000 rubla suurune rahatrahv või kuni 400 tunni ulatuses kohustuslikke töid. 

Ajalehe Kommersant andmetel on alates seaduse jõustumisest trahvitud ühtekokku 43 000 inimest.



Eesti Päevaleht tänab kõiki lehetellijaid ja kaaskirjutajaid ning soovib rõõmsaid jõule! 


JÄRGMINE EESTI PÄEVALEHT ILMUB 

30. DETSEMBRIL!







Värskes Eesti Päevalehes:

Lk 2: •Juhtkiri: Milline on korrektne sünniriigi tähis? •Kohver vahetuskaubaks? •Eesti tegi esimese sammu Vene gaasisõltuvusest vabanemiseks, •Eesti elamisloast teatamata jätnud Leningradi oblasti elanik sattus kriminaaluurimise alla 

Lk 3: •Mis toimub Rootsi poliitikas? •Millisesse riiki siirduda, kui tahad töö eest parimat palka? •Madal rauahind ajas Põhjamaade kaevandusfirma Northland pankrotti 

Lk 4 ja 5: •Riigikoguliige Jüri Jaanson: Abi saamisel avalduvad inimeste võimed hoopis teises mõõtmes, •Brüsseli eesti õpilasi ähvardab jaotamine kahe kooli vahel, •Eesti “Min Stora Dag” eestvedaja Marianne Bruhn pälvis presidendilt suure tunnustuse 

Lk 6 ja 7: •Pärnu sotsiaalametnikud käisid Stockholmis õppereisil, •Tartu Pauluse kiriku suur saal täitus jälle rahvaga, •Väikeste sammude revolutsioon: kestlik kahanemine 

Lk 8: •Et heausklikkus ei saaks karistatud: Võltsarve telefonikõnede eest; Poes käijaid jälgitakse, •Šampanjatootja viinatehase vastu, •Puidutööstuskontsernil Lemeks valmis enda nägu peakontor 

Lk 9: •Tallinn püüab juba aastaid müüa pealinna kõige ahvatlevamaid “liine”, •Vene-Balti asum, •Läänemere sääsed Hiinast pärit merevaigus 

Lk 10: •Möödunud aegade mälestuseks, •Kodumaalt lahkumine, V osa, •Eesti Sõjamuuseumis avati hiljuti kaks uut näitust 

Lk 11: •Mälestus kolonelleitnant Juhan Vermetist, •Lennart Meri Soome-Ugri rahvaste filmientsüklopeedia. Uus, täiendatud väljaanne 

Lk 12 ja 13: •Kui Tõrmas kirikukangast kooti. Ühest maavillasest kristlikust ettevõtmisest ja erilistest jõuludest 1965, •Viido pajatab: Pilk maailmale, •Tallinn Music Weekile laekus rekordarv esinemistaotlusi 

Lk 14: •Toomapäev – 21. detsember, •40-aasta juubel! •Sulavate lumememmede piparkoogid 

Lk 15: •Jõulud – 24. detsember - 6. jaanuar 

Lk 16: •Kuulutus, •Üks väike jõuluingel, •Tallinna jõuluristsõna, •Jõuluvana raport: Kuidas ma Eesti Kooli jõulupeole jõudsin 

Lk 17: •Teistmoodi jõulupuu tegi Rakvere tuntuks, •Vereta Jahi võitis foto seitsmest kuldnokast, •Sport: Kui süüdi on süüdimõistetud EOK president? •Kandideerige kultuuristipendiumidele! •Malenurk 

Lk 18: •Kohalik elu, •Eesti Ühisabi Rootsis soovib rahulikke jõulupühi ja õnnerikast uut aastat, •Marko Pikkati muinasjutukalender 2015, •Kuulutused, •Kiriklikke teateid, •Leinateated, •Surmakuulutused 

Lk 19: •Kuulutus, •Rahvuslik Kontakt 4/2014. Mineviku meenutuste erinumber, •Eesti organisatsioonidele muutub Stockholmi Eesti Majas restorani kasutamise kord, •Kohtusid Boråsi ümbruse eesti keele klubid, •Oled hädas jõulukingituse leidmisega? 

Lk 20: •Paarsõnad, •Nalja kah! •Häid jõulupühi ja õnnerikast uut 2015. aastat sõpradele ja sugulastele lähedal ja kaugel! •TallinnHotels soodustus Eesti Päevalehe tellijaile, •Estniska Dagbladet idag












Liitu meiega Facebookis