Eesti Päevalehe toimetus soovib kõikidele lugejatele ilusat suve!


an imageLaulu- ja tantsupidu arvudes

Eesti Päevalehe eelmise numbri trükkiminekuajaks polnud veel selgunud kõik XXVI laulu- ja XIX tantsupeo arvandmed. Lugejale võiks olla huvitav teada, et laulupeol esines 33025 lauljat 1046 kollektiivist. Laulukaare all oli korraga kõige rohkem üle 22000 inimese. 

•Laulupeo esimesele kontserdile väljastati 52135 piletit ja kutset, teisele kontserdile 67322. 

•Tantsupeol esines 10082 tantsijat 643 kollektiivist. Tantsupeo kolmele etendusele väljastati 34365 piletit ja kutset. 

•Pillipeol osales 490 pillimängijat 50 kollektiivist. 

•Rongkäigus osales üle 42000 inimese. 

•Laulupeol osales 1240 välisesinejat ja 35 väliskollektiivi ning tantsupeol 210 välisesinejat ja 15 kollektiivi. 

•Laulu- ja tantsupeo eelarve oli kolm miljonit eurot. Pool sellest tuli eelnevate pidude piletitulust ja pool riigieelarvest. Kolmest miljonist umbes 1,3 kulus osalejate transpordiks, majutuseks ja toitlustamiseks. Ülejäänud on tootmiskulud: peoplatside ettevalmistus, helitehnika, lisalavad jms.

Foto: 2014.laulupidu.ee


an imageTunnet ei saa eksportida

Järgmisel päeval pärast laulupidu astusid korraldajad ajakirjanike ette. Kokku olid löödud esimesed olulised arvud ja väljendati värskeid muljeid. 

Päästeamet raporteeris, et päästesündmusi peol ei juhtunud: tantsupeo eelproovide ajal kuivatati ja soojendati tantsijaid, laulupeol aga niisutati ja jahutati lauljaid. 

Politsei juhatas umbes 50 kaotsiläinud last vanematega kokku ja umbes samapalju kaotsiläinud esemeid omanikega kokku. 

Väliskülalistega tegelnud laulupeotoimkonna liige Maris Hellrand: “Ma ei kujuta ette paremat põhjust Eestit armastada ja Eestist sõltuvusse sattuda kui laulupidu.” 

Värske Eesti Päevalehe paberväljaandes jutustab peojärgsetest muljetest pikemalt laulupeodirigent Raul Talmar. 

Pildil: Laulupeodirigent Raul Talmar. (Foto: Madli Vitismann)


an image

Kes peavad suhteid tähtsaks, neile pole pikalauapidu priiskamine

Rootsi laua, catering´i või restoranist-kohvikust tellitud täisteenindusega laua taga peo vastu pole meil kellelgi Eestis muidugi midagi. Astume sealt läbi, näksime siitsealt, vahetame viisakusi, viskame ehk naljagi ning juba lähmegi, sest täna on tarvis veel midagi teha ja homme on ju tööpäev. 

Need uued peokombed pole võõrad ka Lõuna-Eestis, kuid eriti just Võru- ja Põlvamaal peetakse üks õige pidu, olgu see siis pulm, ümmargune sünnipäev või näiteks kooli lõpetamine, sageli kodus ja endiselt pika laua taga. 

Ühest vastust, millal ja millest pikalauapeo komme alguse sai, ei oska Eesti Rahva Muuseumi (ERM) teadlased anda, ERMis pole meie peokombeid sügavuti uuritud, uurimishuvi keskmes on olnud ennekõike toiduvalmistamine. Küsitud on alati ka laua- ja peokommete kohta, kuid see materjal on veel läbi töötamata. Värske Eesti Päevalehe paberväljaandes saab lugeda pikalauapeo kommetest pikemalt. 

Pildil: Võrumaal Lasva valla Pikakannu külas asuvas Alasilla talus peeti läinud suvel nüüdki talutöödel jõudumööda ehk traktoritega töötava ja masinaid remontiva Leo Kallaste (vasakult valge särgi ja kaabuga) 75. sünnipäeva pika laua taga, sest nii on seal talus ja Võrumaal endiselt kombeks. (Foto: Vilja Kohler)


an image

Heategijad jätavad Viljandis tudengitele kohvi rippuma

Viljandi kohvikus Fellin tehakse tudengitele üsna omamoodi heategusid – kohviku külastaja võib lisaks oma tellimusele osta tassi kohvi ka tudengile, kellel on iga sent arvel. 

Seda nimetatakse rippuvaks kohviks ehk kui mõni klient ostab kohvi ka tudengile, riputavad teenindajad seinale kohvikujulise märgi. 

“Enamasti ikka kohv ripub. Sageli ma mõtlen, et kas ikka päriselt ka ripub või see on lihtsalt väga lahke teenindus,” rääkis tudeng Pille-Riin Lillepalu. 

Fellini perenaine Merit Berzin sai kohvi seinale riputamise idee Riiast, kus sama süsteemi järgi saab kohvi osta neile, kes seda ise endale kindlasti lubada ei saa. 

Soovi on avaldatud lisaks kohvile ka supi rippuma panekuks ning sedagi on Fellinis plaanis tulevikus teha. 

Foto: Elmo Riig/Sakala


an imageTeadlased tunnevad muret Haapsalu ravimuda pärast

Haapsalu Tagalahe ravimuda tegi kuurortlinna kuulsaks juba 19. sajandi keskel ja pakub ravituristide luudele-liigestele leevendust ning spaadele teenistust veel pikka aega. 

Ent kui kaua, see pole teada, sest laht muutub aina madalamaks ja mudamaardlat uurinud teadlasi teeb see murelikuks, kirjutab Läänlalne. 

Haapsalu muda uuriti viimati 1990-ndail. Siis veel laht nii madal ja kinnikasvanud polnud. Nüüd on meri on nii madal, et kõnni või Noarootsi, ilma et särgikrae märjaks saaks.