25 aastat omariikluse taastamisest

20. august, mil 25 aastat tagasi hilisõhtul taastas Eesti Ülemnõukogu koosmeeles Eesti Kongressiga Eesti Vabariigi iseseisvuse riikliku järje-pidevuse alusel, oli lipupäev ja üllatas meeldivalt kodumajadele heisatud trikolooride rohkusega. 

Kell 7 heisati Toompeal Pika Hermanni tornis pidulikult riigilipp ja torn ise oli kõigile huvilistele kell 10–14 avatud. Toompea lossi platsil oli tasuta kontsert “Ei ole üksi ükski maa”, Eesti parimate artistide ning Läti ja Soome külalisesinejate sisustada. 

Tallinna Vabaduse väljakul toimus teinegi kontsert “Vabadus on tunne” üle tuhande laulja ja 700 tantsija osavõtul. Nõmmel ja teistes linnaosades korraldati samuti taasiseseisvuspäeva puhul tasuta kontserte. Rahvarinde muuseumis oli perepäev. Teletornis, mis oli augustiputši päevil ainus telekeskus NSV Liidus, mis edastas välismaale otsepilti riigis toimuvast, peeti konverentsi “August 1991” ja esitleti ühe kaitsja Aadu Jõgiaasa raamatut “Veretu võitlus Eesti eest 1991”. Okupatsioonide muuseum kutsus inimesi Vabaduse jalutuskäigule Toompeale ja mujale Eesti vabaduse loos olulist rolli mänginud paikadesse. 

President Toomas Hendrik Ilves võõrustas Kadrioru roosiaias kutsutud külalisi ja pidas oma ametiaja viimase olulisema kõne. President rõhutas, et viimasel ajal on kuidagi imelik öelda, et Eestil on läinud hästi. Ent vaadates vabaduse näitajaid – sõna-, pressi-, internetivabadus, korruptsioonitase –, siis oleme paremad enamikust Euroopa riikidest. Kuna ees on presidendivalimised, ei saanud riigipea mööda sellestki teemast. 

“President teenib oma riiki ja rahvast, mitte ei otsi publikumenu. Ta ei anna järele kiusatusele sarjata igal võimalusel poliitikuid. See oleks lihtne, aga odav,” ütles Ilves. Ilves loetles üles pika nimekirja Eesti saavutustest ning resümeeris: “Kõik see on kinnitanud mu usku, et vabaduses suudab eestlane ikka midagi teha, kui ta ainult julgeb ja kui teda lastakse.” 

Värskest Eesti Päevalehest saad lugeda pidupäevasündmustest ka teistes Eestimaa paigus.


Eriüksuslased üle Euroopa harjutasid Tallinnas koostööd terrorirünnaku korral

Tallinnas jõudis lõpule politsei suurõppus Athos, kus osales 20 eriüksust viieteistkümnest riigist. 

Harjutati relvastatud terroristide kinnipidamist, rahvusvaheliste üksuste koostööd linnakeskkonnas ja mitmes asukohas toimuvate sündmuste korral. Samuti kannatanute evakueerimist, kiirabi ja haiglate kaasamist ning meedikute tegevust kannatanute abistamisel. 

Õppus algas 17. augusti varahommikul kella 4 ajal ning lõppes kella 10 paiku demoharjutusega Linnahallis. Politsei kasutas õppusel pürotehnikat ja imitatsioonivahendeid. Ohutuse tagamiseks piiras politsei õppuse ajal nii sõidukite kui ka jalakäijate ligipääsu Kalaranna tänava ja mere vahelisele alale. 

PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juht Marti Magnuse sõnul oli õppuse eesmärk harjutada relvastatud kurjategijate kinnipidamist linnatingimustes. Õppuse stsenaariumi järgi oli tegemist ohtlike relvastatud kurjategijate grupiga, kes kinnipidamisel avaldasid vastupanu. 

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on ATHOS selle aasta suurim eriüksuste terrorismivastane õppus Euroopas. “Me oleme ise valusalt kogenud, et julgeolekusituatsioon Euroopas on muutunud. Et olla paremini valmis erinevateks ohtudeks, korraldame juba teist aastat rahvusvahelist eriüksuste suurõppust, milles osales seekord kokku 20 eriüksust ja ligi 400 inimest,“ rääkis Pevkur. 

Õppus oli seotud ettevalmistustega Euroopa Liidu eesistumisperioodiks järgmisel aastal. 

Pildil: Demoharjutus Linnahallis. (Foto: Siim Lõvi/ERR)

 

Eesti idufirma sai loa Washingtoni tänavatel pakiroboteid sõidutama hakata

Washingtoni linnavolikogu andis Eesti idufirmale Starship Technologies õiguse hakata oma pakiroboteid tänavatel testima. 

Pakiroboteid tohib kasutama hakata aga kindlatel tingimustel. Korraga tohib tänavatel liikuda vaid viis robotit ning ühe roboti kaal ei tohi tühjana ületada 22,6 kilogrammi. Samuti on robotite sõidukiirus piiratud 16 kilomeetrini tunnis. Kui robotil peaks tekkima tänaval rike, peab Starship roboti 24 tunni jooksul tänavalt ära tooma. 

Enne, kui firma hakkab kliente teenindama, plaanitakse roboteid lihtsalt testida. Starship Technologies ärijuhi Allan Martinsoni sõnul läheb aega mõned nädalad, et robotid õpiksid tänavaid tundma. Washington, DC, piirkonnas ei tohi droone lennutada, seega on mööda maad liikuvad robotid hea alternatiiv droonide abil kauba vedamiseks. 

Robotid jõuavad linnatänavatele septembris. 

Pildil: Robotid on hea alternatiiv kauba vedamiseks. (Foto: Starship)


an imageVladimir Putin määras oma administratsiooni uueks juhiks
Karl Vaino pojapoja

Venemaa president Vladimir Putin vabastas Sergei Ivanovi presidendi administratsiooni ülema kohalt ja kinnitas tema asemele Eesti NSV kunagise punavalitseja Karl Vaino pojapoja Anton Vaino, teatas Kreml. 

Vaino oli seni presidendi administratsiooni juhi asetäitja. Putini sõnul soovitas Vaino kandidatuuri Ivanov ise, teatab RIA Novosti. 

Vaino märkis, et jätkab korruptsioonivastast tööd, mida alustas tema eelkäija. Samuti lubas ta teha koostööd valitsusega. Vaino hakkab nüüd kuuluma ka Venemaa julgeolekunõukogusse. 

Ivanov nimetati presidendi eriesindajaks looduskaitse, ökoloogia ja transpordi küsimustes. Oma koha Venemaa julgeolekunõukogus Ivanov säilitas. Putin märkis, et oli Ivanovi tööga rahul ja viimane palus ise end teisele tööle üle viia. 

Pildil: Anton Vaino. (Foto: rosteh.ru)


an imagePühalepa festivalil pühitseti tänavu sisse annetusena saadud orel

Juba viis aastat on Hiiumaa kultuurisuve osaks olnud Pühalepa muusikafestival, mis toob saarele tipptasemel süvamuusika. Tänavu pühitseti festivali raames Pühalepa kirikus sisse ka Rootsist Skövdest St Markuse kirikust annetusena saadud orel. 

Kunagise Pühalepa kiriku organisti Gustav Liidi järeltulijate poolt korraldatava festivali kontserte peetakse samas kirikus, kus see 130 aastat tagasi sündinud mees musitseeris, vahendas “Aktuaalne kaamera”. 

Tänavuses programmis sai kuulda Arvo Pärdi loomingut aga ka Norra vokaalkoosseisu Trio Mediaeval ja nagu on saanud igaaastaseks traditsiooniks ka Hiiumaalt pärit helilooja Erkki-Sven Tüüri teoseid. Mitmekesisus ongi üks festivali eesmärke. 

Seekordse festivali muudab eriliseks fakt, et Rootsist annetusena saadud orelil kõlas Pühalepa kirikus esimest korda pärast Teist maailmasõda taas orelimuusika. Organisti Ulla Kriguli sõnul muudavad oreli kui instrumendi talle südamelähedaseks just laiad võimalused, mille see muusikule annab. “Orel võimaldab nii paljut erinevat, et ta võib olla nagu üks flööt ja võib kõlada kui terve suur orkester, et ole mees ja otsi kõik välja,” rääkis Krigul. 

Augustis kolm päeva kestnud festivali asukohaks olev Pühalepa kirik on rajatud 13. sajandil ja on Hiiumaa vanim kivikirik. 

Pildil: Esiplaanil peapiiskop Urmas Viilma pühitsemas Pühalepa kiriku orelit. Kaasa teenisid piiskop Einar Soone (vasakult), Rootsi Skövde koguduse õpetaja Johan Söderberg, Ida-Harju praost Jaanus Jalakas ja kohalik õpetaja Hüllo-Kristjan Simson. (Foto: Kätlin Liimets)

  • Get free stats from GoStats.

Värskes
Eesti Päevalehes:

Lk 1: •Stockholmi Eesti Kool tervitas uusi õpilasi, •Välisminister Marina Kaljuranna tervitus väliseestlastele Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 25. aastapäeval 

Lk 2: •Juhtkiri: Eesti aeg, •Venemaa piirang võib motiveerida noori hallipassiomanikke Eesti kodakondsust võtma, •Putini tervitus jäi saamata, •Eesti Pank andis taasiseseisvumise aastapäevaks välja mündivoldiku 

Lk 3: •Kohtumisel USA kongressi delegatsiooniga olid fookuses kaitsekulutused, •Eriüksuslased üle Euroopa harjutasid Tallinnas koostööd terrorirünnaku korral, •Vladimir Putin määras oma administratsiooni uueks juhiks Karl Vaino pojapoja, •Välisministeerium eraldas humanitaarabiks Ukrainas 135 000 eurot, •Patriote Balti riikidesse veel ei tule 

Lk 4: •25 aastat omariikluse taastamisest, •Eesti Vabariigi taassünni lugu 1991. aastal 

Lk 5: •Välisminister Marina Kaljuranna tervitus väliseestlastele Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 25. aastapäeval, •Mannerheimi tahvel ei anna venelastele rahu, •Eestis nägi raha eest riigijuhte, •Valitsuselt nõutakse maanteeameti juhtkonna väljavahetamist, •Rootsit on tabanud autosüütamiste laine, kõige pingelisem on Malmös 

Lk 6: •Eesti Häirekeskus võttis esimesena maailmas kasutusele täpsema positsioneerimislahenduse, •Kaevandamise aerokontroll on muutnud kaevandajad hoolsamaks 

Lk 7: •Tartu ülikooli teadlaste uus meetod lihtsustab vereproovide analüüsi, •Eesti idufirma sai loa Washingtoni tänavatel pakiroboteid sõidutama hakata, •Eestlaste armetu eluase, •Millises maailma riigis on tegelikult kõige parem elada? 

Lk 8: •Basskitarrist Mai Agan: Esimene aasta Rootsis pesin aknaid ja sõin pähkleid porgandisalatiga 

Lk 9: •Rahvarohke Viljandi pärimusmuusikafestival lõi taas rekordeid! 

Lk 10 ja 11: •Luke mõisa hiilgusest on alles vaid varemed, kuid luksust leidub seal endiselt palju, •Rektor Parrot’ kadunuks peetud portree jõudis tagasi Tartu ülikooli, •Pühalepa festivalil pühitseti tänavu sisse annetusena saadud orel 

Lk 12: •Antidepressandi asemel: toit, mis parandab meeleolu ja teeb õnnelikuks, •Kas tuntud karastusjook tõepoolest tõrjub lehetäisid? 

Lk 13: •Jaan Jalgratta jutud: Järves ja meres, •Sport: Olümpia läbi, •Malenurk 

Lk 14: •Kohalik elu, •Kiriklikke teateid, •Kuulutus 

Lk 15: •Stockholmi Eesti Kool tervitas uusi õpilasi, •Eesti Ühisabi Rootsis kunstilaat 9. septembril, •Hiiumaa päev, •Hiiumaa Päeva kava 

Lk 16: •Paarsõnad, •Nalja kah! •Võta kaasa Eesti lipp ja tule laupäeval, 27. augustil kell 18 Norrmalmstorgile! •Östersjöfestivalen, •Estniska Dagbladet idag, •Rootsi-Eesti lühianimafilm Amalimbo valiti Veneetsia filmifestivalile, •Kuulutused






Liitu meiega Facebookis