Kes katab Ilvese kulud?

Kuigi president Toomas Hendrik Ilves liitus Maailmapanga presidendi nõunike rühmaga, ta selle töö eest tasu ei saa. Küll pole kindel, kas kaetakse sellega seotud reisi- ja ööbimiskulud. 

Õhtuleht viitab Eesti põhiseaduse paragrahvile 84, mis sätestab, et ametisseastumisega lõpevad vabariigi presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on öeldud: “Ametite puhul ei ole kriteeriumiks mitte tasu saamise või mittesaamise fakt, vaid ametist tulenevad kohustused, sh. tulundusühingute juhatuse või nõukogu liikmeks olemine.” 

Kohustused on Ilvesel ilmselgelt olemas. Presidendi nõunik Toomas Sildam selgitas Ärilehele, et ööbimis- ja elamiskulude katmisel on rahvusvaheliste nõukodade puhul erinevad lahendused. Õhtuleht meenutab, et aastatel 2011–2012 oli Ilves Euroopa Liidu e-tervise töörühma esimees, 2012–2014 Euroopa pilvandmetöötluse partnerluse juhtkomitee esimees Euroopa Komisjoni kutsel, 2013 rahvusvahelise internetti haldava organisatsiooni ICANN ekspertide kogu esimees, 2014 Maailmapanga maailma arengu aruande “Internet ja areng” nõukoja kaasesimees ning 2014 Maailma majandusfoorumi küberjulgeoleku teemalise rahvusvahelise nõukogu esimees. 

Sildam vastas, et mõnedel juhtudel on osaliselt kaetud ööbimis- ja transpordikulud, aga jättis täpsustamata, kas ainult presidendil või ka tema saatjatel. On selge, et president peab järgima Eesti põhiseaduse mõtet ja sinna kirjapandut. Muidu võiks vaid uhkust tunda, et Eesti riigipead on kutsutud osalema sellistes udupeentes töögruppides, mis peaksid lisama tuntust Eestilegi. 

Pildil: Toomas Hendrik Ilves. (Foto: battleit.eu)

 

an imageEesti tunnustab iseseisvuspäeva eel riigi teenetemärkidega
99 inimest

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas 4. veebruaril alla otsusele anda Eesti Vabariigi 98. sünnipäeva eel Eesti riigi teenetemärgid tänuks inimestele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks. 

Eesti tänab ettevõtjaid, kes on aidanud Eesti riiki ja inimeste elu edukamaks muuta. Üheks selle grupi teenetemärgi saajaks on 22 aastat tagasi Elvasse tehase ostnud Rootsi särgibrändi Stenströms omanik ning Eesti puuetega ja erivajadustega laste toetaja Björn Anders Bengtsson. 

President Ilves annab teenetemärgid üle iseseisvuspäeva eel, 23. veebruaril.

Pildil: Valgetähe III klassi teenetemärk. (Foto: Jelena Rudi / president.ee) 


an imageFSB infot kasutatakse välismaalaste Eestisse aitamiseks

Justiitsministeerium esitles 3. veebruaril 2015. aasta kuritegevuse statistikat. Ilmnes, et möödunud aastal registreeriti 13 juhtumit, kus välismaalasi ebaseaduslikult üle Eesti piiri toimetati. 

“Eestis on 5–6 väga ohtlikku kuritegelikku ühendust ja nad tegelevad kõigega, kust on võimalik saada rahalist kasu. Ka ebaseadusliku sisse- või läbirände puhul on osad ühendused otsinud võimalust sealt kasu teenida,” ütles Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher. 

“Kui avada kaardid, et kes see korraldaja on, siis korraldaja on üldiselt Vene Föderatsiooni kodanik ja meil on alust arvata, et seda tegu ei ole saanud toime panna ilma selleta, et Venemaa eriteenistused sellest teaks. Vene poole pealt tulla üle öövaatlusseadmetega, kamuflaažiga – see tähenab, et kui lumi on maas, siis kannavad inimesed valgeid “ülikondasid”, väga selge liikumine selle järgi, kus asub meie toimkond, meie levi maha võtmine, meie peidetud kaamerate ära varastamine – see kõik näitab väga selgelt professionaalsust. Ja on vähetõenäoline, et seda oleks võimalik teha kellelgi teise kui FSB informatsiooni kasutades,” ütles Vaher. 

Möödunud aastal tabas PPA ebaseaduslikult rändelt 550 inimest. Neist 66 jäi vahele just välispiiri ületamisel, 89 tabati juba Eestisse sisenenuna ning 395 tabati piiripunktis. Piiripunktis avastatud juhtumid olid enamasti seotud viisa väärkasutamisega ning enim paistsid sellega silma Ukraina ja Vene Föderatsiooni kodanikud. 2014. aastal tabati ebaseaduslikke rändajaid kokku 285.


an image

Eesti Post lasi käibele Paul Keresele pühendatud margi

7. jaanuaril lasi Eesti Post käibele Paul Keresele pühendatu margi, mille nominaalväärtuseks on 0.65 EUR. Margi kujundas Riho Luuse. 

Paul Keres (07.01.1916 Narva – 05.06.1975 Helsingi) on läbi aegade tuntuim Eesti maletaja. Sündis Narvas, lõpetas 1934 Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ja õppis 1937–1943 Tartu Ülikoolis matemaatikat. 

Malemäng haaras teda juba poisikesena, 1935 tuli esimest korda Eesti meistriks ning tõusis maailma absoluutsesse tippu 1938 võites Hollandis AVRO turniiri. Mängis enam kui 70 rahvusvahelisel turniiril ja võitis suurvõistlustel rohkesti esikohti, oli esimene eestlasest malesuurmeister. 

Ta paistis silma ka maleteoreetikuna ja problemistina. Kerese saavutused ning püsikindel spordieetika on mõjutanud kogu malemaailma

Pildil: Postmark Paul Keres 100. (Foto: Eesti Post)


an imageKihnu maalammas on nüüd ametlikult tunnustatud tõug

21. jaanuarist on Kihnu maalammas ametlikult tunnustatud tõug.

Veterinaar- ja toiduametile esitatud taotluse põhjal on aretusühinguna saanud tegevusloa MTÜ Kihnu Maalambakasvatajate Selts. Kihnu maalammas on kohalik põlistõug, mis algselt moodustas üle-eestilise maalambatõu, kuid tänapäeval on säilinud vaid Kihnu saarel. Ta kuulub põhja lühisabaliste lammaste rühma ja põlvneb uluklambast muflonist. 

Tegemist on väikesekasvulise, peente jalgadega ja lühikese sabaga lambaga, kes on säilitanud mitmed aborigeensed tunnused (sarvilisus, tilbad, tugev emainstinkt), kelle vill on kahekihiline (säilinud karvavahetus) valge, hall, pruun, must või kirju. Kihnu maalammast iseloomustab suur tõusisene ja individuaalne mitmekesisus. 

Pildil: Kihnu maalambad. (Foto: Ingmar Muusiku)

  • Get free stats from GoStats.

Värskes Eesti Päevalehes:

Lk 2: •Juhtkiri: Kui kiiresti on Eestis kaks miljonit elanikku? •Kes katab Ilvese kulud? •Eesti tunnustab iseseisvuspäeva eel riigi teenetemärkidega 99 inimest, •FSB infot kasutatakse välismaalaste Eestisse aitamiseks 

Lk 3: •Robert Karjel – helikopteriga lendav ning piraatidega võidelnud kirjanik 

Lk 4: •Eesti Energia tegi taasiseseisvumisaja tootmisrekordi ja Jordaania-äri sujub, •Rekord: Tallinnas juba 10 miljonit laevareisijat, •Valuutalaenu võtnud üritasid tungida Moskvas panka 

Lk 5: •Tallinlased on oma eluga üle keskmise rahul, •Kui palju teevad eestlased tegelikult ületunde? •Eesti märgi ideekonkurssi varjutab pettuskahtlus, •60 vedukitäit riideid läheb taaskasutusse, •Kihnu maalammas on nüüd ametlikult tunnustatud tõug 

Lk 6 ja 7: •Kiirabivelskri tõsilood: veider luiskamine ning meelde ja verre jäänud väljakutsed, •Kuulutused 

Lk 8: •Oma isa jälgedes maastike maalimiseni, •Eksiilkunsti näitus Ebelingi muuseumis, •Eskilstuna Eesti Seltsi 70. juubel 

Lk 9: •Eesti Päevalehe raamatukogu soovitab 

Lk 10 ja 11: •Ühe Vormsi poisi sõjamälestused: Vene sõdurid torkisid mind tääkidega, Saksa lennukid andsid kuulipildujatuld, 1. osa, •Sinimägedes väga verd ei valatudki, •Kuulutus 

Lk 12: •Tartu ülikooli loodusmuuseum tegi uksed pidulikult lahti, •Euroopa aasta puu 2016 konkursil osaleb ka Eesti puujumal, •Ega loom loll ole: tuhkur piirab kanakasvataja maja, •Kaunis talvehommik 

Lk 13: •Jaan Jalgratta jutud: Arstiabi otsimas, •Eesti Post lasi käibele Paul Keresele pühendatud margi, •Sport: Eesti saalihokimeeskond tegi ajalugu, •Malenurk 

Lk 14: •Kohalik elu, •Kiriklikke teateid 

Lk 15: •Surmakuulutused, •Tänu, •Õnnitleme! •Ostukuulutus, •Küünal Helmut Maandi hauale, •Kuulutused 

Lk 16: •Paarsõnad, •Nalja kah! •Kuulutused, •Estniska Dagbladet idag, •Telli Eesti Päevaleht koos Tallinki sõidusoodustustega!










Liitu meiega Facebookis