Rootsi liitub NATO küberkaitsekeskusega Tallinnas

Küberkaitsekoostöö keskuse direktori kolonel Artur Suziku sõnul on küberkaitse koostöö globaalne väljakutse, mis ei tohi lõppeda NATO piiridega. “Rootsi liitumine küber-kaitsekeskusega aitab arendada küberjulgeoleku alast kostööd Läänemere regioonis. Rootsi eksperdid panustavad juba keskuse korraldatud maailma suurima reaalajas tomuva küberkaitseõppuse Locked Shields kordaminekusse,” ütles kolonel Suzik. 

Rootsi kaitseministeeriumi kantsler Jan Salestrand kinnitas, et hiljuti vastu võetud Rootsi riigikaitse kava tähtsustas küberkaitse tugevdamist ja rahvusvaheline koostöö on selleks väga oluline. 

Tallinnas asuv NATO küberkaitsekeskus on NATO poolt akrediteeritud keskus, viib läbi interdistsiplinaarseid uuringuid ja arendusprojekte, samuti ka küberkaitse-alaseid konsultatisoone, väljaõpet ja õppusi. Küberkaitsekeskuse liikmelisus on avatud kõigile NATO liikmetele. 

Praegu on keskusega liitunud Tšehhi, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Läti, Leedu, Holland, Poola, Slovakkia, Hispaania, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja Eesti. Mitte-NATO liikmest on partnerriigina ühinenud Austria. 

Pildil: Kolonel Artur Suzik. (Foto: Sõdur)


an imageEesti välisminister
astus tagasi

Välisminister Keit Pentus-Rosimannus teatas valitsusjuhile Taavi Rõivasele oma ametist tagasi astumisest. Põhjuseks on Tallinna ringkonnakohtu otsus, mis seob ministri otseselt Autorollo afääriga. 

Tegemist on Keit Pentus-Rosimannuse isale Väino Pentusele kuulunud transpordifirmaga, mida too soovis partnerilt välja osta ja võttis selleks Swedbankist suure laenu. Laenule andis 75 protsendi ulatuses oma garantii ettevõtlust toetav riiklik sihtasutus Kredex. 

Kui Autorollo pankrotistus, nõudis Swedbank Kredexilt ehk Eesti maksumaksjalt raha sisse. Kui palju Kredex vastu pükse sai, pole teada, aga oletatakse, et isegi üle 300 000 euro. Tallinna ringkonnakohus otsustas, et Keit Pentus-Rosimannus ja tema abikaasa Rain osalesid Autorollo tühjakskantimisel ja seetõttu jäid võlausaldajad oma rahast ilma. 

Pentus-Rosimannus on avalikkuse ees väitnud, et oli isale vaid toeks ega ole kellelegi halba või midagi valesti teinud ja õigus on tema poolel. 

Peaminister Taavi Rõivas on oma soosiku välisministri kohale välja valinud. Selleks on senine välisministeeriumi asekantsler, endine Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Venemaal, Marina Kaljurand.

Pildil: Keit Pentus-Rosimannus (Foto: valitsus.ee)


an image

150-200 põgenikku Eestisse... ja 250 Lätisse

Eesti rahvusringhäälingule andis pikema usutluse peaminister Taavi Rõivas. Ta ütles, et Eesti peab kahe aastaga vastu võtma ilmselt 150-200 põgenikku, sest ümberjagamisel ei lähe arvesse Itaalia, Kreeka ja veel paari põgeniketulva all kannatava riigi rahvaarvud, mille alusel ümberjagatavate põgenike määra arvutatakse. 

Rõivas pidas sellist põgenikehulka Eestile jõukohaseks: “Inimesi, kes igal aastal Eestisse kolib, on suurusjärgus 7000, neist 3000 tuleb väljastpoolt Euroopa Liitu. Paljud neist vajavad tööle aitamist.” Valitsusjuhi kinnitusel ei oota neid inimesi Eestis ees erilised sotsiaaltoetused. 

Põgenike puhul peab silmas pidama sedagi, et ajakirjanduses ilmunud erinevate andmete kohaselt on möödunud aastast juba nn. ootelehel 150-160 varjupaigataotlejat, kellele sel aastal on lisandunud veel suurusjärgus üle 90 inimese. Kui Eesti võtab põgenikud vastu, plaanitakse nad ära jagada omavalitsuste vahel. 

Läti valitsus otsustas kinnisel erakorralisel kabinetiistungil vabatahtlikult vastu võtta 250 pagulast. Läti siseminister Rihards Kozlovskis on varem öelnud, et varjupaigataotlejad peavad kvalifitseeruma pagulase staatusele, ehk nad on põgenenud kodumaalt etnilise, usulise või poliitilise tagakiusamise eest ja nende elu on ohus.


an imageTallinn sai Euroopa
puu-pealinnaks

Euroopa Puuhoolduse Nõukogu Euroopa puupealinna žürii esimees Jan Goevert andis 19. juunil Niguliste kiriku kõrval kasvava 350-aastase Kelchi pärna juures abilinnapea Arvo Sarapuule üle Euroopa puu-pealinna 2015 tiitli. 

Euroopa Puuhoolduse Nõukogu (European Arboricultural Council, EAC) otsusega omistati Tallinnale 2015. aasta Euroopa puu-pealinna tiitel (European City of the Trees 2015). Sellega tunnustati Tallinna edukat tegevust linnapuude istutamisel, hooldamisel ja säilitamisel ning teistele Eesti linnadele puuhoolduse vallas eeskuju pakkumisel. 

Euroopa puu-pealinna valimine sai alguse 2007. aastal. Tiitli on saanud Valencia (2007), Torino (2008), Malmö (2009), Praha (2010), Turu (2011), Amsterdam (2012), Krakov (2013) ja Frankfurt (2014). 

Tallinnast saab üheksas linn, mis saab aastaks Euroopa Puuhoolduse Nõukogu tunnustuse. Euroopa Puuhoolduse Nõukogu asutati 1992. aastal ja sinna kuulub 22 riiki. Eestit esindab alates 2012. aastast Eesti Arboristide Ühing. 

Pildil: 350-aastane Kelchi pärn. (Foto: Linnavalitsuse pressiteenistus)


an imageKuressaare linnus sai tunnustava auhinna 

Üleilmselt tuntud reisiportaali TripAdvisor tänavune kvaliteedi-auhind anti Kuressaare linnusele. 

Saaremaa Muuseum peab auhinda suureks tunnustuseks, kuna seda jagatakse vaid ettevõttele, kes on külastajatelt saanud erakordselt positiivset tagasisidet. “Auhind teeb meile rõõmu. Peale igapäevatöö me selle auhinna saamiseks midagi teinud ei ole. See on täiesti nendepoolne algatus,” ütles Saaremaa Muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti. 

Muuseum tähistab sel aastal oma 150. sünnipäeva ja saadud tunnustust võib pidada ilusaks kingituseks.

Pildil: Kuressaare linnus. (Foto: Magic Unica)