Ministeeriumis lepiti pagulaste lõimumiseks kokku reeglites ja põhimõtetes

Justiitsministeeriumis lepiti kokku reeglid ja peamised põhimõtted, mille alusel Eestisse saabuvad pagulased Eesti ühiskonda lõimuda võiks. 

“Eestil on õigus oma reegleid kehtestada nagu me õigeks peame ühiskonnana. Teemade ring on väga lai, see puudutab haridusküsimusi, see puudutab seda, et meil ei tekiks teatud segregatsiooni, millest võib esile kerkida ekstremism ja äärmuslik sallimatus,” kommenteeris justiitsminister Urmas Reinsalu. 

“See puudutab muu hulgas ka küsimust, mis on seotud äärmuslike tavadega, mille suhtes me ütleme Eestis, et see ei ole lubatud ja see peab olema karistatav,” lisas Reinsalu, tuues näiteks naiste ümberlõikamise või sundabielud. 

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles ümarlaual, et Eesti ühiskond peab tegema järeldused mujal Euroopas toimuvatest kultuuride vahelistest konfliktidest ning nende ennetamiseks kehtestama oma reeglid. 

“Elame avatud maailmas ja kõik see, mis on Euroopas, jõuab varem või hiljem ka Eestisse. Seepärast on meil kohustus ennetavalt sisserändega seonduvad probleemid omakeskis läbi arutada ja vajadusel ka vastavad reeglid kehtestada,” ütles Tsahkna. “Need reeglid peavad austama inimeste eneseväärikust ja põhiõigusi ning välistama ekstremismi, millega Euroopa täna hädas on,” rõhutas minister.


an imageSüdamest tulnud Järvamaa päev

Ei ole just tihti selliseid üritusi ja mis peamine, selliseid esinejaid, kelle pärast ollakse valmis istuma ilusal suvepäeval saalis. Seekord, 22. augustil, REL Stockholmi poolt korraldatud Järvamaa päeval, see aga juhtus. 

Kõiki tervitas Anne-Ly Ader, Eesti Vabariigi suursaatkonna Stockholmi konsul. Järvamaa maavanem Alo Aasma tõi külakostiks ehtsat Järvamaa mett ja kolm suurt raamatut Järvamaa kohta. Dmitri Kotjuhin oli oma fotonäitusele välja valinud kõige rohkem auhindu saanud tööd ja neid eksponeeris ta sellisel kujul esmakordselt. Sander Tammist tutvustas Wittensteini Ajakeskust. 

Paide Ühisgümnaasiumi segaansambel esitas silmade särades mitmehäälseid laule. Rahvatantsurühm Seltskond Vilistlased tantsisid aga nii hoogsalt, et isegi üks laelambi klaas purunes. Ka maavanem Alo Aasma lõi lõpuks rahvatantsurühma meestega kampa. 

Järvamaa päevade külastajad jäid kogu kavaga väga rahule. Nii mõnedki kinnitasid, et polnud tükk aega nii häid lauljaid kuulnud ja nii graatsilisi tantsijaid näinud. Müügilaudadelt sai kaasa osta veidi söögipoolist, Järvamaaga seotud meeneid ja käsitööesemeid. 

Pildil: Seltskond Vilistlased ja maavanem Alo Aasma tantsuhoos.
(Foto: Tiina Pintsaar)


an image

Eesti ja Venemaa vahele kerkib tara

Praeguse Eesti-Venemaa vahelise kontrolljoone, mida piiriks kutsutakse, välja ehitada kavatsev politsei- ja piirivalveamet tahab piiririkkumiste tõkestamiseks ehitada maismaapiirile kõrge piirdeaia.  

Piirdeaed ei tule kogu maismaapiirile, vaid umbes kahele kolmandikule sellest ehk 106-108 kilomeetrile. Sohu piirdeaedu ei püstitata, vaid piirdutakse piiripostide ja patrullrajaga. Värskast Koidula piiripunktini jookseb aga katkematu piirdeaed. Aia kõrgus on 2,5 meetrit, millele lisandub selle ülemises osas oleva okastraattõkke kõrgus. Iga poole kilomeetri tagant on piirdeaias suurem värav või jalgvärav, mis võimaldab kiiret juurdepääsu teisele poole aeda. 

Edaspidi hakkab piiripostist Eesti poole asuma ulukitara, siis valvekaamerad, seejärel liivariba, mille alla paigaldatakse geotekstiil, mis hoiab ära maapinna vajumise ja liivariba hilisema võsastumise. Liivaribale järgneb piirdeaed valgustite ning tiib- ja jalgväravatega. Piiritõkke lõpetab patrullrada. Valvekaamerate arv on saladus, kuid ühe kaamera eeldatav kasutusaeg võiks olla kuni 25 aastat.

Valminuna saab sellest piirdealast Euroopa moodsaim omataoline. Tehniliste töödega loodetakse alustada Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal.


an imageUus pank Eestis jõudis 2,5 kuuga kasumisse

Aprillis Eestis tegevust alustanud Inbank AS kogus esimese kahe ja poole tegevuskuuga 12,3 miljoni euro väärtuses hoiuseid ning tugevdas oma positsiooni järelmaksuturu liidrina, kasvatades aastaga portfelli 40 protsenti 15,3 miljoni euroni. 

Inbanki poole aasta kasum oli 332 000 eurot. Inbanki juhatuse esimehe Jan Andresoo sõnul oli esimene poolaasta Inbanki jaoks väga edukas, kuna peamised eesmärgid – uue panga turuletoomine ja järelmaksu mahtude kasvatamine õnnestusid. 

“Esimesed tegevuskuud on kinnitanud uue finantstehnoloogial põhineva panga vajalikkust Eesti finantsturul,” lisas Andresoo. Esimese nelja tegevuskuu jooksul käivitati ka tütarettevõtte Lätis. 

“Näeme, et järelmaksu portfell on jätkuvalt kasvav ning seetõttu plaanime suurendada ka hoiuste mahtu. Samuti ootame järgnevatel perioodidel Läti tütarettevõttelt ärimahu kasvu,” lisas Andresoo, kes leiab, et vaadates maailma finantstehnoloogia valdkonna edulugusid, võiks ka Eesti panganduses olla oluliselt rohkem innovatsiooni ja improviseerimist. 

Pildil: Jan Andresoo. (Foto: Andres Haabu)


an imageEesti rahuvalvajad maalisid kaitsemüüridele Püha Jüri 

Liibanonis koos Soome ja Iiri ÜRO rahuvalvajatega teenivatel Eesti kaitseväelastel valmisid augustikuu keskel rahvuslikel motiividel müüri-maalingud. 

“Meie jaoks on tähtis, et saaksime koos teiste riikide kaitseväelastega teenides rääkida oma lugu,” ütles Eesti kontingendi ülem kapten Mario Lementa, kelle sõnul on valminud müürikunstil ning täna Liibanonis aset leidval Eesti taasiseseisvumispäeva teemaõhtul kanda eriline roll. 

“Kui tahame, et relvavendlusel põhinevad suhted kestma jääksid, siis peame hoolitsema selle eest, et kaasvõitlejad teaksid midagi meie kultuurist ja ajaloost ning oskaksid leida seiku, mis meid seovad,” lisas Lementa. 

Pildil: Eesti rahuvalvajate rahvuslike motiividega müürikunst Liibanonis.
(Foto: Leitnant Roland Murof)