Vene provokaatorid üritavad Eestis pingeid kruvida

Vene päevaleht Izvestija kirjutas, et ühendus “Venelased Eestis” korraldab aprillis Tallinnas kaks meeleavaldust. Kui esimesel kavatsetakse Venemaa saatkonna juures väljendada solidaarsust Krimmi ja Ukraina kaguoblastitega, siis 20. aprillil tahetakse avaldada meelt Toompeal. 

Parlamendi juures on plaanis juhtida tähelepanu sellele, et enamiku Eesti linnu on asutanud venelased või on need kuulunud Venemaa koosseisu. Jutt on Tartust (Jurjev), Narvast (mis võiks olla Narva venekeelne nimi?), Tallinnast (Revel, õigemini peaks siin olema Kolõvan) ja teistest linnadest. 

Üks meeleavalduse korraldaja, marginaalse ühenduse “Venelased Eestis” isehakanud juht Juri Žuravljov leiab, et paljude tänapäeval Eesti koosseisus olevate territooriumide kuuluvuse õiguspädevuse ülevaatamine on iga hetk võimalik, oleks vaid poliitilist tahet. 

Kõlava nimetusega rahvusvahelise antifašistliku liikumise Maailm Ilma Piirideta Eesti osakonna presiidiumi liige Dmitri Linter ütles, et suure venekeelsete elanike kontsentratsiooniga Kirde-Eestis on võimalik nõuda referendumit Eestist eraldumise küsimuses. Linter pidi tunnistama, et inimesi tegutsema saada ei ole lihtne. Siiski ütles ta välja riigikogu juures kogunemise eesmärgi – “selle peamine ülesanne on panna Eestis elavad venelased ise mõistma, et koos on nad jõud ja nende selja taga on Venemaa”.

Pildil: Dmitri Linter (Foto: Youtube)


an imageÕppetund Rootsist – kuidas saada hakkama vene gaasita

Viimastel nädalatel on rahvusvaheline kogukond analüüsinud võimalike Venemaa vastaste majandussanktsioonide võimalikkust ja mõju. Mitmed analüütikud on viidanud Venemaa suurele sõltuvusele nafta- ja gaasituludest. Jõuline alternatiivide otsimine vene gaasile ja naftale on poliitilise tahte küsimus. 

Üks Eesti naaberriikidest – Rootsi – ajab sisuliselt läbi ilma maagaasita. Veelgi enam, Rootsil puudub riiki kattev maagaasitaristu ning vaid vähesed Lõuna-Rootsi asulad ja ettevõtted saavad tarbida Taanist imporditavat maagaasi. 

Mida on meil tänases keerulises julgeolekusituatsioonis Rootsilt õppida? Seda, et taskukohase ja julgeolekut tagava energiaga varustatuse võib saavutada ka ilma maagaasita. 

Ent tänane soodne olukord Rootsis ei ole olnud taeva kingitus. Rootsi pani põhimõttelistele ümberkorraldustele energeetikas aluse pärast naftakriisi ligikaudu 40 aastat tagasi. Ajendiks sai asjaolu, et Rootsi majandus sõltus suures ulatuses imporditavatest fossiilsetest kütustest ja oli seetõttu äärmiselt haavatav energiahindade kõikumisest maailmaturul. 

Uus lähenemine toetus kolmele sambale: ulatuslik kaugküttevõrkude rajamine koos koostootmisjaamade rajamisega, ambitsioonikad energiasäästu standardid ja jõuline taastuvenergia arendamine.


an imageEesti keele õpetajad ja huviringide juhendajad kohtusid Stockholmis

15. märtsil kohtusid Rootsis töötavad eesti keele õpetajad ja huviringide juhendajad Stockholmi Eesti Majas. Seminaril osalesid 13 õpetajat ja juhendajat. 

Kui palju eesti keele õpetajaid ja juhendajaid Rootsis kokku on? Keelekomisjoni andmetel töötab Rootsis kokku 20 eesti keele õpetajat. Nendele lisanduvad 20 huvikoolide, -ringide juhendajat ja kasvatajat ning lisaks neile veel kümmekond eestikeelset tugipersonali õpetuskeskuste juures. Võimalik, et eesti keele õpetajaid on kuskil veel. 

Õpetajad leidsid, et kord aastas emakeelepäeva paiku kokku saada on väga tähtis, nii selleks, et vahetada infot ja kogemusi kui ka omavahel lähemalt tuttavaks saamiseks. Mitmed õpetajad tunnevad üksteist tänu suvistele täiendkoolitustele Eestis, mida korraldavad Tartu Ülikool ja Eesti Instituut. 

Kevadeti saavad eesti keele õpetajad ja juhendajad kokku ka ühes Euroopa linnas seal tegutseva Eesti kooli korraldusel. Sellel kevadel kohtuti Londonis ja järgmisel aastal saadakse kokku Luksemburgis. Reisirahade leidmisega peavad õpetajad juba nüüd tegelema hakkama. 

Pildil: Paremalt: Maire Vill, Sirle Sööt, Ülle Tuuksam, Kersti Ahlgren, Marju Masso, Anneli Laak, Moonika Kivitar, Airi Kaasik, Katrin Avi, Terje Wahlquist, Kaidi Flemström, Mihkel Kivilaan. Pildilt puudub Piia Hasselblad. (Foto: Riina Sooaru)


an image

Juhuslikust koorilauljast ooperisolistiks

Mart Madiste on õppinud laulmist Eesti Muusikaakadeemias professor Matti Pelo ja Helin Kapteni juures ning täiendanud end professor Virgilijus Noreika juures. Ta on Rahvusooper Estonia solist alates 1999. aastast. 

3. mail kell 13 esineb ta Stockholmi Eesti Majas Estonia Seltsi kevadkoosviibimisel. 

Endast pajatab Mart järgnevat: "Mis puutub minusse, siis mul on pööraselt vedanud - mulle meeldib minu n.ö. “töö” – ega laulmist pole ju peetud tööks, see on olnud rohkem selline “ajaviitmise vorm”! Aga kui juba 25. aasta jookseb “Estonia” teatris, siis on vist ikka tegemist juba rohkem kui meeldimisega! Tegelikult on ka mu perekond sündinud tänu laulmisele – abikaasa Ave töötas “Vanemuise” ooperikooris ja ma olin n.ö. tuuritamas külalisena “Vanemuise” etendustes ning kuidagi me kokku saime ja kokku ka jäime." 

Pikem intervjuu Eesti Päevalehe paberväljaandes. 

Pildil: Mart Madiste. (Foto: erakogu)


an imagePopulaarne “Matemaatika õhtuõpik” muutus tasuta allalaaditavaks

Eelmisel aastal Hooandjas suure toetuse ja raamatupoodides lugejamenu osaliseks saanud “Matemaatika õhtuõpik” on alates 2. aprillist tasuta allalaaditav (6htu6pik.ut.ee). 

Autorite Kristjan Korjuse ja Juhan Aru eesmärk on muuta matemaatika raamatu abil arusaadavamaks, põnevaks ja omal käel õpitavaks. 

Õpiku avaldamist toetasid eesti inimesed mullu ühisrahastusportaalis Hooandja enam kui 13 200 euroga. 

Autorite otsusel anti tasuta matemaatika õhtuõpik igale Eesti matemaatikaõpetajale. “Matemaatika õhtuõpik” kannab Creative Commonsi litsentsi, mis tähendab, et seda võib vabalt muuta ja kasutada õppematrjalina ka koolitunnis.









Värskes Eesti Päevalehes:

Lk 2: •Juhtkiri: Tiigrihüppest Tehnoloogiahüppesse, •Vene provokaatorid üritavad Eestis pingeid kruvida, •Prints Harry külastab maikuus esmakordselt Eestit 

Lk 3: •Ukraina ja meie, •Riskid tõukavad Soomet ja Rootsit NATOsse, •Raha lahkub Venemaalt 

Lk 4 ja 5: •Õppetund Rootsist – kuidas saada hakkama vene gaasita, •Leedu Rail Balticu osas ei nõtku, •Tallinna Kopli liinide hange kukkus taas läbi, •Eesti Post upub Hiina e-poodidest tellitavate kaubapakkide laviini, •Juhan Aare kahepalgeline mäng paljastatud, •ERMi uue hoone raamatukogu ja kabinette täidavad tellingud, •Tontide eest taganejad või tulehoidjad, •Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone sai esimesena Eestis Euroopa kultuuripärandi märgise 

Lk 6 ja 7: •70 aastat põgenemisest, 75 aastat Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimisest, 25 aastat Balti keti läbiviimisest, •Jutustuste võistlus “Kuidas oli tulla Rootsi?”, •Boråsi keeleklubi tegevusest, •Kuulutus, •Populaarne “Matemaatika õhtuõpik” muutus tasuta allalaaditavaks 

Lk 8: •Eesti keele õpetajad ja huviringide juhendajad kohtusid Stockholmis 

Lk 9: •Eesti mudilasringid Austraalias, •Tartu Kõrgem Kunstikool külastas Stockholmi Eesti Maja, •Lugeja kirjutab: Kuidas vanasti haridust hinnati. Eksitav väide. Teenindus Tallinki laevadel 

Lk 10: •Kuulutused, •Leena Horma maalinäitus Hiiumaa maastikest 

Lk 11: •Juhuslikust koorilauljast ooperisolistiks, •Mõtisklus: Ülestõusmise ja ärkamise risk 

Lk 12: •“Elavad pildid” ei ole Euroopa festivalidel teretulnud, •Jaan Jalgratta jutud: Eestlased välismaal, •Kuulutused 

Lk 13: •Viido pajatab: Kasemahlaga kevadet tervitamas, •Sport: Noorus tõstab julgelt pead, •Malenurk 

Lk 14: •Kohalik elu, •Kiriklikke teateid, •Eesti Koolis on palju pädevaid õpetajaid 

Lk 15: •Leinateated, •Surmakuulutused, •Kuulutused 

Lk 16: •Paarsõnad, •Naljanurk, •Kuulutus, •Munadepüha, •Estniska Dagbladet idag, •Eesti Päevalehe tellijate soodustus “Viru” hotellis Tallinnas, •Telli Eesti Päevaleht koos Tallinki sõidusoodustustega!










Liitu meiega Facebookis