Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tahab võtta võimu

12. juunil pidas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) Pärnu Kontserdimajas oma kongressi. Nii palju trikoloore maja ees ja sees polnud ammu näinud. 

Ligi 8000 liikmega EKRE esimees Mart Helme seadis erakonnale lähiaastate ülesande: võtta riik tagasi rahvale, tõusta juhtivaks erakonnaks ja valitsuse moodustajaks pärast 2019. aasta riigikogu valimisi. 

Helme taunis kartellierakondade iga hinna eest avatuse poliitikat, väites, et see on ühiskonnale ohtlik. “EKRE pole rääkinud lukus uksest, aga võtmed peavad olema rahva käes, kes otsustab, keda sisse lasta,” vihjas Helme immigratsioonile. Ta küsis retooriliselt: “Milline erakond on jäänud liiga kauaks võimule ja viinud riigi stagnatsiooni?” 

Helme kuulutas EKRE põhimõtet: ühiskonnaga ei eksperimenteerita. XX sajandil lõppesid kõik sellised eksperimendid veriselt. EKRE juht kutsus valitsust üles lõpetama rahva seljas trampimine. Eesti uus president peab seisma näoga rahva poole, kuulama rahvast ja rääkima rahvaga. Helme arvates oli viimati selline president Arnold Rüütel. 

Kongressi delegaadid kinnitasid Mart Helme ühehäälselt EKRE presidendikandidaadiks. “Tänan teid, vaatamata sellele, et rikkusite mu suve,” ütles Helme parteikaaslastele. 

Pildil: Mart Helme. (Foto: Wikipedia)

 

Niinistö pidi Putini Soome kutsumist kaitsma rootslaste ees

Soome president Sauli Niinistö pidi 20. juunil oma suveresidentsis Kultarantas toimunud konverentsil kaitsma oma läbi käimist Venemaa juhtkonnaga. 

Niinistö on kohtunud pärast Krimmi annekteerimist korduvalt Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, vahendab Yle Uutiset. “Ma olen kuulnud kogu maailmas, kui tähtsaks peetakse seda, et rahvusvaheline kogukond näitaks Venemaale, et ta on teinud valesti ja teiselt poolt peetakse sama tähtsaks seda teist rada, et peetakse dialoogi,” ütles Niinistö. 

Niinistö sekkus publiku hulgast arutellu pärast seda, kui Rootsi endine kaitseminister Karin Enström ütles, et Rootsis ollakse hämmeldunud Putini tuleku üle Soome juuli alguses. Niinistö kinnitas, et tema ja Venemaa esindajate vahel peetud vestlustes ei ole kunagi näiteks kritiseeritud sanktsioone ega püütud survestada Soome välispoliitilist kurssi. “Kui kurss on selge, ei ole vaja selle üle arutleda, aga võidakse vahendada sõnumit selle kohta, kuidas maailm võib nendest raskustest pääseda. Nii lihtsas asjas on siin küsimus,” ütles Niinistö. 

Niinistö ütles, et on saanud samasugust kriitikat varem kuulda Balti riikide suunalt, kuid rootslaste kriitika on uus. Ta tuletas meelde, et USA peab Venemaaga otsest dialoogi palju rohkem, kui teatakse. “Minu arvates olete te nüüd veidi ajast maha jäänud,” ütles Niinistö Enströmile. 

Enström juhtis tähelepanu sellele, et Soome ja Rootsi vahel on nüüd selline vahe, et Rootsi ei kutsuks Putinit külla. “Ma loodan, et sa mõistad, et meie vahel on veel teine vahe: suurem ja väiksem pikkus, 1300 kilomeetrit. Meil on pikem piir Venemaaga kui kõigil teistel Euroopa Liidu riikidel kokku ja peaaegu sama pikk kui NATO riikidel kokku. Ma mõistan hästi, et sellist olukorda on raske mõista. Soovitan siiski, et kujutage ette, et Norra oleks Venemaa,” lausus Niinistö. 

Pildil: Sauli Niinistö. (Foto: yle.fi)


an imageOxfordi ülikool andis Arvo Pärdile audoktori kraadi

22. juunil andis Oxfordi ülikool pidulikul tseremoonial Arvo Pärdile üle muusika audoktori kraadi. 

Sheldoniani teatris toimunud tseremoonial nimetati Oxfordi ülikooli audoktoriks üheksa silmapaistvat teadlast ja loomeinimest. Lisaks Arvo Pärdile, kes pälvis audoktori nimetuse muusika alal, anti humanitaarteaduse audoktori kraad majandusteadlasele Paul Krugmanile, filmirežissöör Pedro Almodóvarile ja arhitekt Kazuyo Sejima’le. Usuteaduse audoktori kraadi sai filosoof ja teoloog Tomáš Halík, tsiviilõiguse audoktoriks nimetati Suur britannia ülemkohtu kohtunik Lord Johathan Mance ning audoktori kraadi reaalteaduste alal pälvisid neurobioloog Cornelia Bargmann, füüsik Mildred Dresselhaus ning Apple’i peadisainer Sir Jonathan Ive. 

Varem ei ole ükski eestlane seda kraadi pälvinud. “Seda võib pidada seega kindlasti üheks Eesti muusika kõigi aegade tähtsündmuseks, mis sealjuures on väga oluline ka kogu maailma muusikale,” ütles Uudis+’le antud intervjuus EMTA rektor Peep Lassmann. Lassmann tõdes, et Oxfordi ülikooli audoktorikraadi on raske võrrelda Nobeli preemiaga, kuna iga aasta jagatakse seal välja umbes kümme kraadi. “Need preemiad on jagatud välja kõigi ülikoolis õpetatavate valdkondade vahel ning selles mõttes on see ikkagi väga suur asi,” kinnitas Lassmann ja lisas, et Oxfordist sai umbes 500 aastat tagasi audoktori kraadi jagamine üleüldse alguse. 

Arvo Pärdi paljude tunnustuste seas on mitmeid audoktori tiitleid nii Eesti ülikoolidelt (Eesti muusikaakadeemialt 1989 ja Tartu ülikoolilt 1998) kui ka tunnustatud välismaistelt ülikoolidelt (Sydney ülikoolilt 1998 ja Durhami ülikoolilt 2002). Kahel korral on Arvo Pärt nimetatud audoktoriks teoloogia valdkonnas (Freiburgi ülikool 2007 ja Lugano ülikool 2012). 

Pildil: Arvo Pärt on esimene Oxfordi audoktori kraadiga eestlane.
(Foto: estonianworld.com)


an imageTallinnas avati Hilton Tallinn Park

Tallinnas avati 1. juunil Hilton Tallinn Park, mis on Hilton Worldwide’i esimene hotell Eestis ja Baltimaades. 

Simon Vincenti, Hilton Wordlwide’i tegev-asepresidendi ning presidendi Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas, sõnul on Hilton Tallinn Parki avamine märgi line sündmus nii turistide kui ka kohalike jaoks. “Meil on rõõm laiendada jalajälge uutesse riikidesse ja ootame, et Hilton Tallinn Parkist saaks põhilisi külastuskohti ühtmoodi nii reisijate kui ka kohalike jaoks.” 

Ta tõdes, et Tallinn on turistidele aina atraktiivsemaks muutuv sihtkoht. “Eelmisel aastal külastas Tallinna enam kui 4,2 miljonit turisti (Visit Tallinn andmetel), kusjuures kasvas külastajate arv Ühendkuningriigist, Saksamaalt, USAst ja Aasiast. Igal nädalal tervitab Tallinn jätkuvalt ka tuhandeid üle Läänemere reisijaid Helsingist, Stockholmist ja Peterburist.” 

Hilton Tallinn Parkis on 202 avarat numbrituba panoraamvaatega linnale ja Soome lahele. Mitu hotelli 27 sviidist on varustatud erasaunaga ning presidendisviit on linna suurim, 180-ruutmeetrine. 

Lisaks toob Hilton Tallinn Parki avamine Eesti toidukultuuri maastikule steakhouse’i The Able Butcer. Restoranis on avatud köök ja külastajad saavad jälgida, kuidas road nende silme ees valmivad. Restorani peakokk on hinnatud itaallasest chef de cuisine Salvatore Coco. 

Samuti avatakse hotelli fuajees kohvik-baar Linnutee. Äriklientidele on koosolekute ja konverentside korraldamiseks 10 kaasaegset koosolekuruumi, kus stiilne kujundus on ühendatud paindliku tööruumiga ning Grand Ballroom, mis on üks linna suurimaid ballisaale. 

Hotellis alustab tööd ka Eesti esimene Eforea spaa, mis pakub külastajatele mitmekülgseid lõõgastusvõimalusi. Spaas on sisebassein, saun, aurusaun, mullivann ja lõõgastus ala. Meelelahutust pakub külastajatele samas hoones asuv Eesti suurim 1600-ruutmeetrine Olympic Casino. 

Pildil: Uus hotell asub aadressil Fr. R. Kreutzwaldi 23.
(Foto: Viktor Burkivski)


an imageERM kulutab miljoneid Eesti toidule

Eesti Rahva Muuseum (ERM) kuulutas välja riigi hanke, et oma sügisel avatavas restoranis ja kohvikus pakkuda Eesti köögi parimaid palasid. 

“Tahame kasutada eelkõige Eestis kasvatatut ehk kohalikku toorainet,” selgitas ERMi avalike ja välissuhete juht Kaarel Tarand. “Tahame, et hea Eesti toidu tootjatel, ükskõik mida nad ei tee, oleks võimalus ennast näidata.” 

Kolme aasta jooksul on plaanis osta toorainet kuni kuue miljoni euro eest. Tarandi sõnul oodatakse hankele ka väike- ja keskmise suurusega toidutootjaid. Ja kui tegu on eriti hea tootega, võib selle tootja või talu nimi leida kajastust ka söögikoha menüüs, olles lisareklaamiks. 

ERMi juhtiv turundusspetsialist Liina Kuzemtšenko selgitas, et toitlustus hakkab olema seotud näitustega. Arvamuse, et ERMi majas hakatakse pakkuma peamiselt kaerakilet ja kama, lükkas ta ümber. “Plaan on kombineerida rahvakultuuri tänapäeva suundumustega.” 

ERM prognoosib külastatavuseks tuhatkond inimest päevas ja eeldatakse, et nad kõik tahavad pärast mitmetunnist muuseumikülastust ka keha kinnitada. Selleks tekib võimalus 130-kohalises restoranis, 130-kohalises kohvikus või väli alal, kuhu võib enda piknikukorvi kaasa võtta või soetada selle kohalikust toidukohast. Kusjuures õue tuleb grillimisala statsionaarsete grillidega, mis näevad välja nagu veimevakad ja mida valmistatakse praegu Võrumaa kutsehariduskeskuses. Kuna ERMi hoones on ka konverentsiruumid, plaanitakse pakkuda nii konverentside toitlustust kui ka catering’i. 

Pildil: Eesti leib. (Foto: www.eestikartul.ee)

  • Get free stats from GoStats.

Värskes Eesti Päevalehes:

Lk 2: •Juhtkiri: Karistus ja andestus? •Võidupüha paraad, •Eesti riik ja EELK ostsid pankrotipesast välja Narva Aleksandri suurkiriku, •Võrus avati memoriaal küüditatutele 

Lk 3: •Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tahab võtta võimu, •Topeltkodakondsus ei ole oht, vaid võimalus 

Lk 4: •Marina Kaljurand: Läheksin “Aktuaalse Kaamera” otseeetrisse, kui Eesti riigi ja rahva iseseisvus ja vabadus oleksid ohus 

Lk 5: •Eesti Vabariigi põhiseadus peaks olema demokraatlikum, •Niinistö pidi Putini Soome kutsumist kaitsma rootslaste ees 

Lk 6: •Riigikogu üksmeelne otsus: Eestis saab tulevikus pangakontorisse minemata pangakontot avada, •Statistiline ime: Eestis tõuseb palk ainult siis, kui töötaja kandideerib uue tööandja juurde, •Priit Pärn võib EKA maha jätta 

Lk 7: •Visit Estonia’s toimub ümberorganiseerimine – turismipealik lahkub, •Tallinnas avati Hilton Tallinn Park, •Aastaid tühjana seisnud Tallinna linnahallist saab moodsa tehnikaga saal ja konverentsikeskus 

Lk 8: •Pärnumaa rannakalurid pääsesid napilt võrgusilmast, •Tänavused Keskkonnakäpa auhinnasaajad on teada, •Sagadi metsamuuseumis avati näitus sääskedest, •Jaan Jalgratta jutud: Mõttetud inimesed, •Eesti lendoravatele tehakse geneetiline uuring 

Lk 9: •Sport: Võidukad vehklejad, •EGRi golfisari jätkub, •Ristsõna “Eesti saared” (EPL nr 24) lahendus, •Malenurk 

Lk 10: •Kas sa kirjutasid selle jama ise? •ERM kulutab miljoneid Eesti toidule, •Hulk uusi eestikeelseid sõnu, mida sõnaraamatust ei leia 

Lk 11: •Toimus Koitjärve suvepäev 

Lk 12: •Vahva perepiknik Linköpingis, •Lastenurk 

Lk 13: •Sünnipäevalapsed, •100 ruudu ristsõna – juuni, •Taevakehani 

Lk 14: •Kohalik elu, •Kiriklikke teateid, •Leinateade, •Surmakuulutused, •Rootsis elav Eesti vanahärra tänab eestlasi abi ja aususe eest, •Head kunstisõbrad! •Kuulutused, •Tänusõnad Kalle Onnole tema lahkumisel, •Mälestuskõne Underi ja Adsoni kodumaa mulda sängitamise tseremoonial 

Lk 15: •Roman Toi kuju loomine, •Oxfordi ülikool andis Arvo Pärdile audoktori kraadi, •Raplamaa Kultuurikeskus külastas Gotlandit ja Fårö saart, •Võsu Jazz tuleb sel aastal tasuta aiakontsertidega! 

Lk 16: •Paarsõnad, •Nalja kah! •Reklaam, •Tour d'ÖÖ Eesti, •Välisministeeriumi Eestiteemalise viktoriini peaauhinnad läksid USA-sse ja Venemaale, •Estniska Dagbladet idag, •Telli Eesti Päevaleht koos Tallinki sõidusoodustustega!






Liitu meiega Facebookis