Tallinn on kümne parima UNESCO maailmapärandi seas

Reisiportaal Virtual Tourist otsustas oma 1,2 miljonilt kasutajalt küsida, millised UNESCO maailmapärandi tuhandest kohast on kõige paremad. Selgus reisijate valitud esikümme. 

UNESCO maailmapärandi nimekirjas on üle tuhande paiga, millel on maailma jaoks oluline kultuuriline või ajalooline tähtsus. Enamust neist külastavad ka turistid, kuid loomulikult on maailmapärandi kohtade seas populaarsemaid ja vähempopulaarsemaid kohti. 

Virtual Touristi huvitas, millised on need kohad, mille maailmarändurid oma külastusnimekirja kindlasti paigutasid. Nii moodustus populaarseimatest sihtkohtadest edetabel, kuhu pääses ka Tallinna vanalinn, mis on ära märgitud kümne seast kolmanda. 

Pildil: Vaade Tallinna vanalinnale. (Foto: Toomas Volmer/TCTO&CB)


an imageEesti Kongressi 25. aastapäeva tähistati kontsertaktusega

Möödus 25 aastat Eesti Kongressi avaistungist, kus otsustati taastada Eesti Vabariigi iseseisvus õigusliku järjepidevuse alusel. 

14. märtsil meenutati toonaseid sündmusi ning sellele eelnenud kodanike komiteede liikumist kontsertaktusega Estonia kontserdisaalis. 

Kontsertaktusel kõnelesid president Toomas Hendrik Ilves, Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam ning Vanalinna Hariduskolleegiumi abituriendid. Linastus ka Marianna Kaadi dokumentaalfilm “Põranda all”. 

Eesti Kongressi liikmeteks valiti 499 liiget ja 43 kodakondsuse taotlejate hulgast valitud sõnaõigusega liiget. Kokku pidas kongress 10 istungjärku ning 26. septembril 1992 võeti vastu deklaratsioon seadusliku riigivõimu taastamisest Eestis ja Eesti Kongressi volituste lõppemisest. 

Eesti Kongress ei olnud poliitiline liikumine, vaid ühendas kogu toonase Eesti poliitilise spektri – sinna kuulus 31 partei ning liikumise esindajaid. 

Pildil: Eesti Kongressil Tallinnas 1990. aasta märtsis. Vasakult: Lagle Parek, Lembit Savi, Rein Asu, Sven Hanson. (Foto: Eesti Päevalehe arhiiv)


an imageMinister selgitas Rootsi välispoliitikat Eesti lehes

11. märtsi Postimees avaldas Rootsi välisministri Margot Wallströmi kirjutise “Venemaa ohustab rahu Euroopas”. 

Tavaliselt ilmuvad välismaiste ministrite ja juhtivate poliitikute artiklid Eesti üleriigilistes päevalehtedes näiteks Project Syndicate’i vahendusel. Otse kirjutajad on tavaliselt olnud Eestiga lähedasemates suhetes olevad poliitikud, eriti Soomest. Rootsi omadest võiks nimetada ehk Carl Bildti, keda on peetud Eesti tubliks sõbraks. 

Wallströmi kirjutis oli mõnevõrra üllatav: Rootsi minister selgitab oma riigi välispoliitikat Eesti lehes. Kas selline tekst olnuks liiast Rootsi lehes ilmumiseks? Või saadeti kellelegi sõnum? Kui viimane variant on õige, siis on artikkel kahtlemata oma eesmärgi täitnud. 

Teades, kui tähelepanelikult jälgib suur naaberriik Eesti ajakirjanduses teda käsitlevaid materjale, siis on Wallströmi kirjutise sisu kokkuvõte ammu jõudnud adressaadini. 

Pildil: Margot Wallström. (Foto: Wikipedia)


an image

Rootsi lennuamet peatas Eesti lennufirmaga lepingu

Rootsi lennuamet peatas lepingu Eesti lennufirmaga Avies, mis teenindas kolme lennuliini: Pajala- Luleå, Sveg-Arlanda ja Torsby/ Hagfors-Arlanda. Lennundusamet põhjendas lepingu ülesütlemist sellega, et Aviesi töös on tugevaid puudujääke ning lennufirma ei suuda tagada kvaliteetset ja ohutut lennuteenust. 

Viru Keemia Grupi suuromanikule Priit Piilmannile, piimatöösturile Oliver Kruudale ja ettevõtja Allan Sollile kuuluv lennufirma Avies sattus juba sügisel mitme intsidendiga seoses Rootsis kriitika alla. Rootsi lennundusamet uuris mitmeid Aviesiga Rootsis toimunud intsidente. Neist ühes ei suutnud lennufirma Pajalas lennurajal püsida ning teine puudutas tehnilisi puudujääke. 

 Rootsi pilootide ühenduse esimees Martin Lindgren juhtis tähelepanu tõsistele puudujääkidele lennufirma ohutuses ning kinnitas, et on näinud meilivahetust, kus pilootidel on palutud tehnilisi rikkeid eirata. “Kas tõesti peab toimuma tõsine õnnetus, enne kui midagi ette võetakse,” küsib Lindgren. 

Aviesi juht Allan Soll kommenteeris toona, et Rootsis oli käimas uus riigihangete voor, mille käigus on palju emotsioone üles köetud.


an imageEestlaste lemmikroad valiti maailma veidraimate hulka 

Austraallased valisid hääletuse teel maailma veidraimate toitude hulka elusate konnade, hiireveini ja putukatega juustu kõrval ka paljude eestlaste lemmiktoidu. 

Palju reisinud austraallased said veebilehe Finder.com.au vahendusel anda teada, mis on olnud kõige veidramad toidud, mida nad oma reiside ajal sööma on pidanud. 

15 väljavalitud toidust koosneva nimekirja esiotsas oli kaks eestlaste asendamatut jõulurooga: sült ja verivorst. 

Kõige veidramaks tunnistasid paljudes Euroopa riikides reisinud austraallased süldi, kuna selle tegemisel on kasutatud seapead. Kirjeldati nii kõige lihtsamat sülti kui ka sellist, kuhu on lisatud juurvilju. 

Peale teise koha vääriliseks tunnistatud jaapanlaste konna-sashimit valisid austraallased kolmandaks verivorsti, mida nad iseloomustasid kui verd, kruupe, kartulit ja rasva sisaldavat vorsti, mis on kõige populaarsem Iirimaal. Mainitud oli ka, et seda serveeritakse nii soojalt kui ka külmalt ja vorsti ümbritsev nahk on seasoolest.